Komplementaarne ehk tunnus mida vanematel ei avaldunud LOENG III Geeni toime vormid Epistaatiline geenide koostoime-ühe geeni toime tugevdab või nõrgendab teise geeni toimet Duplikaatne ehk kordne- kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühteviisi. Kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene domineerivates Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne- mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust Modifitseeriv Sugurakke kus toimub krossingover nim rekombinantseteks. LOENG V Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit, teine kaksik on isane. Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Kimääriks nimetatakse isendit, kelle organismist vib leida vähemalt kahe isendi rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine
45 koos, siis peaks hallid kärbsed olema alati pikatiivalised ja mustad kärbsed lühitiivalised. Kuid ristamiskatsetel saadi ka halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi äädikakärbseid. Sellest järeldati, et intrakromosoomselt toimub geenide katkemine ja osade vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. Seda nähtust hakati nimetama ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Sugurakke, kus toimub krossingover, nimetatakse rekombinantseteks. Rekombinant- sete gameetide arv kahe konkreetse geeni puhul on suhteliselt püsiv. Erinevate geenipaaride vahel aga varieerub krossingoveri sagedus (rekombinantsete isendite protsent järglaste hulgast) suurel määral. Krossingoveri sagedus võimaldas Morganil teha olulise järelduse krossingoveri sageduse ja lookustevahelise kauguse seose kohta: mida kaugemal geenid kromosoomis üksteisest asuvad, seda suurem on nendevahelise krossingoveri tõenäosus.
annaabi.ee 
