Praimeriks on üks tRNA molekul, mille viirus haarab peremeesrakust. 4. DNA rekombinatsioon geneetilise info ümbergrupeerumine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel. Homoloogiline (üldine) rekombinatsioon võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat. Eukarüootides sagedane meioosis. Kõikides organismides roll replikatsioonis DNA vigade parandamisel. Asendispetsiifiline rekombinatsioon rekombinaasid lõikavad DNA-d spetsiifiliste järjestuste juurest ning ligeerivad väljalõigatud lõigud teise DNA molekuli. Võib toimuda igas rakus. Funktsioonideks DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. Transpositsioon mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude asukohta genoomis, seda nii kromosoomi piires kui kromosoomide vahel. DNA vigade tüübid: replikatsioonivead, kühmud liigsete või puuduvate jääkide tõttu, UV indutseeritud muutused nagu
· toimub replikatsioon ja kasv · ettevalmistus raku jagunemiseks · mitoos Geneetiline rekombineerumine On geneetilise informatsiooni ümbergrupeerimine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel. · Homoloogiline ehk üldine rekombinatsioon võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järestuse homoloogiat. Sagedane meioosis. Roll DNA vigade parandamisel. · Asendispetsiifiline rekombinatsioon rekombinaasid lõikavad DNA'd spetsiifiliste järjestuste juurest ning ligeerivad väljalõigatud lõigud teise DNA molekuli. Võib toimuda igas rakus. Roll DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. · Transpositsioon mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude asukohta genoomis, seda nii kromosoomi piires kui ka kromosoomide vahel. DNA vigade tüübid ja nende parandamine
DNA rekombinatsiooni klassifikatsioon · Homoloogiline = üldine rekombinatsioon : võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat. Eukarüootides sagedane meioosis, kus on oluline õige kromosomaalse segregatsiooni ja geneetilise mitmekesisuse tagamisel. Kõikides organismides roll replikatsioonis DNA vigade parandamisel. · Asendispetsiifiline (site-specific) rekombinatsioon: ensüümid rekombinaasid lõikavad DNA-d spetsiifiliste järjestuste juurest ning ligeerivad väljalõigatud lõigud teise DNA molekuli. Võib toimuda igas rakus. Funktsioonideks DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. · Transpositsioon mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude askohta genoomis (nn "hüppavad geenid"). Toimub nii kromosoomi piires kui kromosoomide vahel. Mutatsioonid spontaansed või indutseeritud päritavad muutused
Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st. enne nende ühinemist Ig molekuliks, mis toimub ER cisternae's. Edasi suunatakse AK Golgi'le ja sekretoorsesse vesiikulisse, kus ta kas seotaks membraani külge (mIg) või sekreteeritakse keskkonda (sIg). Rekombinatsiooni viivad läbi spetsiifilised rekombinaasid. RAG 1 ja RAG2 ning TdT on ainsad lümfoidse päritoluga geeniproduktid, mis on vajalikud VDJ ümberkorraldusteks. Tsütokiinid avavad DNA rekombinaasi jaoks.
Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st. enne nende ühinemist Ig molekuliks, mis toimub ER cisternae's (siin AK assembleerumine ja glükosüleerimine). Edasi suunatakse AK Golgi'le ja sekretoorsesse vesiikulisse, kus ta kas seotaks membraani külge (mIg) või sekreteeritakse keskkonda (sIg). Rekombinatsiooni viivad läbi spetsiifilised rekombinaasid. RAG 1 ja RAG2 ning TdT on ainsad lümfoidse päritoluga geeniproduktid, mis on vajalikud VDJ ümberkorraldusteks. Tsütokiinid avavad DNA rekombinaasi jaoks. 16. B lümfotsüütide valmimine B-rakkude arengu hõlmab kaks faasi: 1) AG- sõltumatu B-rakkude küpsemise faas luuüdis; 2) küpsete B-rakkude antigeenist sõltuv aktivatsioon ja differentseerumine perifeerias, mille tulemusena tekivad antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud.
protoneeritud hapnik. Reageerib fosfaadiga nii, et DNA aela 5’ fosfaat on kovalentselt rekombinaasiga seotud. Prooton liigub 3’ O külge. 5’ otsa kaudu on DNA-st üks ahel seotud rekombinaasiga. Seriini rekombinaas. Ja seal on teise DNA molekuli puhul samuti rekombinaas seotud. Selleks on vaja kahte kordusjärjestust. Seal peavad seonduma 2 rekombinaasi molekuli. Need järjestused on identsed järjestused. Vahepeal esinevad unikaalsed järjestused. Mõlemad rekombinaasid tekitavad kovatse sideme 5’ fosfaadi ja seriini jäägi vahele. DNA ei saa kuskile minna, siis vahetavad ahelad kohad ja uued ahelad ühendatakse omavahel. Neis tehakse valkude seondumise kohas (nende vahel) kaheahelaline katke. seriinis samuti O 5’ fosfaadiga, vesinik kantakse üle 3’ otsale ja toimub samuti protoneerimine. Erinevus – türosiini rekombinatsioonide puhul tekivad ahelavahetused selles staadimis, kui on ainult üheahelalised katked. Toimub ahela
säilimisele läbi miljonite aastate. Ori-piirkonna makrodomeen koosneb oriC-ga (oriC-lt algab kromosoomi repliaktsioon) piirnevatest aladest, selle vastas asub Ter-piirkonna makrodomeen, mis koosneb replikatsiooni termineeriva piirkonnaga ter külgnevatest aladest. Ter- piirkonna makrodomeen sisaldab ka dif järjestust, mis on tütarkromosoomide lahutamiseks määrava tähtsusega. Sellele järjestusele seonduvad rekombinaasid XerC ja XerD. Ülejäänud piirkonnad moodustavad vasaku ja parema replikatsioonikahvli piirkonnad, mis moodustuvad DNA-polümeraasi liikumisel mööda kromosoomi. Kromosoomi paremaks osaks nimetatakse seda bakteri kromosoomi osa, kus DNA-polümeraas liigub päripäeva, ning kromosoomi vaskuks osaks nimetatakse seda kromosoomi poolt, kus DNA-polümeraas liigub vastupäeva. 77
annaabi.ee 
