Beautiful" tarvis ning seda kasutati õllepudelitel tuletamaks tarbijatele meelde, et pärast joomist ei jäetaks taarat tänavatele ning parkidesse vedelema. Aja jooksul on logo kasutusvaldkonnad laienenud ning tuntus üha suurenenud. 5 mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta Mesi on toit. Mee kui toidu kohta toote märgistusel ja muul viisil antav teave (näiteks reklaamtekstis või kodulehel edastatav info) peab olema tõene ja kooskõlas toidu õigusaktidega ning ei tohi tarbijat eksitada. Selline teabe esitamise nõue on kehtestatud Toiduseadusega. Toiduseadusega on kehtestatud ka teabe esitamise piirangud: toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole. Mee märgistamine
tuleb neid raadio- ja telereklaamis rohkem ette, kus eesmärk on meeleolu loomine või hinnangute andmine. Hüüdlaused toimivad vahendina, mis seovad nime kujutisega, tekitades korduvalt kuuldes efekti, mis suurendab reklaami meeldejäävust. Reklaamija ei kõnele enamasti mina-vormis, aga sihtrühma esindajaid on kaht sorti: soovitaja roll (nt Anne Veski soovitab!) ehk rahulolev tarbija või tarbija teenistuses olev autoriteet ehk mingi eriala asjatundja soovitab kasutada toodet. Mina = reklaamtekstis sihtrühma anonüümne esindaja, ilma et oleks individualiseeritud või implitseeritud. Ta võib olla ka sihtrühma konkreetsete omaduste esindaja (nt Nägin aastaid välja, nagu ootaksin last. Lõpuks on minu unistus täide läinud. – Kõhnumistabletid). Igas reklaamis on saatja, vastuvõtja ja objekt ehk reklaamija, reklaami vastuvõtja ja reklaamitav toode. reklaamitav toode võib olla isikustatud. Reklaamija esineb reklaamtekstis meie-vormis pakkuja rollis, aktiivne tegija