saab subjekt identiteedi. Sümboolne Teine ei ole tõeline kõneluses osaleja, vaid ta kehastub teistes alluvates, näiteks emas või isas. Sümboolne Teine on mõistust ülendav. Ta ilmutab end alati, kui alluv räägib alluvaga. Teine (Other) on hädavajalik alluvale, sest viimane eksisteerib vaid tema silme all (Ashcroft &Griffiths&Tiffin 2007: 155156). Siit järeldan, et kuigi enamikes tavatekstides (tarbe-, ilukirjandus-, reklaamitekstides) ei muuda see tühine märk suurt midagi, on see feministide jaoks karjuv ebaõiglus, kui algustähte nende diskursuses valesti tõlkida ja tõlgendada. Märk peab olema suunatud/tõlgitud neile, kes sellest aru saavad. Ja need, kes märki ei mõista võivad seda võtta omaette märgina... Järgmiseks vaatame terminit oppressionrõhumine. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi käsitletakse ,,rõhumist"
tekst. Teksti pikenedes kasvab teksti hulk. Kõige sagedasemad verbid: olema, algama, saama, pakkuma. „Olema“ on kõige sagedasem sõna ka üleüldiselt, nii et ei erista midagi, nii ka järgnevad sõnad, seega reklaamikeele eripära kohta midagi ei ütle. Reklaamkeelele spetsiifilised verbid: ostma, tellima, tulema. Eesti reklaamis tegeldakse reklaamija tegevusega, inglise keeles keskendutakse tarbijale. Uus – populaarseim adjektiiv reklaamitekstides. Suur – see adjektiiv esineb üle pooltes reklaamides kirjeldavana, tähistades firmat (Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus on nüüd kaks korda suurem), toodete sortimenti (suur valik). Hea, parem, parim – universaalne adjektiiv, mida tarvitatakse tihti mis tahes reklaamitava kiitmiseks: võib iseloomustada reklaamitavad toodet (hea toit, parim pank), otstarvet (parim kink sõbrale), hinda, müügikohta, pöördumisena (hea klient), iseloomustada saadavat kasu (parem nägemine).