Sihtrühmaks on Eesti „keskmine“ inimene alates 4. eluaastast. Kuna tegemist on enamasti meelelahutusliku saatega, siis on vaatajaskond lai, on populaarne ka teismeliste hulgas. Kogupere saade. Visuaalselt on stuudios vaade Tallinna kesklinnale, suures plaanis on saatejuht. Kasutusel on pigem tumedad toonid ja jätab süngema mulje. Mitteametlik õhkkond. Kuna saade kestab terve tunni, siis mõjuvad tähelepanu hajutajatena ja väsitavatena pikad reklaamipausid ja sissejuhatavad „Saates tulekul“ lõigud, mida ei jõua kuidagi ära oodata, sest lood on võimalikult kaugele saate lõppu paigutatud. "Reporter" sisaldab uudiseid, sporti, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud.
reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head ja humoorikad reklaamid, mida on lbus vaadata. Kuigi filmi vi telesaate vahel olevad reklaamipausid kipuvad liiga pikaks venima ning lpuks ttab ra. Aga need hambapasta ja pesupulbri reklaamid, kus hambad saavad le sravaks vi sopane pluus lumivalgeks, on kll nited halvast maitsest. Reklaamid, mis kutsuvad meid osalema on head ja informatiivsed. Need juavad minuni enamasti kohaliku lehe ja reklaampostidel olevate plakatite kaudu.
Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2014 Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Kirjad ja sümbolid kaubapakenditel, pilkuköitvad kaupluseaknad, plakatid ja elektroonilised tablood majadel ning teede ääres, reklaamiga kirjutatud autod, reklaamipausid TVs, brošüürid ja kataloogid, banneritega üleküllastatud internetiväravad ning veel palju muud on saanud tavanähtusteks. Eestikeelne termin reklaam pärineb ladina keelest, kus reclamare tähendas karjumist, kõvasti hüüdmist. Tavainimene mõistab reklaami all kõiki tegevusi, mille najal ja abil püütakse teda meelitada ostma mingit kaupa. Turunduses mõistetakse reklaami all vaid ühte konkreetset edustustegevuse liiki.
Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida. See on lausa vastik, et inimesed, kes on õppinud tundma inimmõistust, selle edendamise ja parandamise asemel püüavad seda hoopis mõjutada enda finantskasumi eesmärgil. Iga isik peab ise aru saama, et temaga ainult manipuleeritakse ja kasutatakse suurte kompaniide taskutäitjatena. Kuidas aga võivad pikad reklaamipausid veel peale ostuhulluse ja selle vastaste vaheliste pingete pereelule negatiivselt mõjutada? Omast käest võin tuua näite, kus on inimene, kes ei salli reklaame ja ei viitsi neid vaadata ning tema käes on televiisori pult. Ta hakkab klõpsutama kanalite vahel edasi ja tagasi, et reklaami pausi ajal vaadata mõne teise kanali pealt mõnda muud saadet, aga samas ka tahab vaadata ega teise kanali pealt pole filme edasi hakanud käima
või teise elukutse tähtsust. Kutse- eetika põhimõistete kõrval räägitakse ka printsiipidest. Neist tähtsam on humanismi printsiip, mis peab kõrgemaks inimsust, inimese erilisust. Optimism tähendab usku oma elukutse vajalikkuses. Eetika põhimõisted ja printsiibid saavad lihaks ja vereks konkreetsetes elulistes situatsioonides, kus neil iga elukutse puhul on oma tähendus. 8. Reklaam ja eetika Ammendatud eetiliste konfliktide allikas on reklaam. Kui tüütud reklaamipausid segavad televiisori vaatamist või kui me peame postkasti puhastama kirevast paberirämpsust, kirume reklaami ja peame seda enam kui tarbetuks. Ometi on igal asjal, mis eksisteerib ka mingi positiivne külg, otstarve. Tulenevalt tarbija õigusest informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust: 1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse, 2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia
Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Tavanähtuseks on saanud kirjad ja sümbolid toodete pakenditel, pilkuköitvad kaupluseaknad, plakatid ja elektroonilised tablood majadel ning teede ääres, loosungid lennukite ja helikopterite sabas, reklaamiga kirjatud autod, kommertsteated, reklaamipausid teles ning raadios, brosüürid, kataloogid, internetileheküljed jne. Reklaami abil püütakse tarbijaid meelitada ostma mingit kaupa ja sellega seoses on esile kerkinud nii eetilised kui sotsiaalsed probleemid. (Roose 2002: 33) Reklaami sotsiaalne roll seisneb tema võimes õpetada inimesi kasutama erinevate probleemide korral uusi tehnilisi lahendusi. Samuti mõjutab ta eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist ning aitab parandada elukvaliteeti. Vaidlusaluseks küsimuseks on
(Bachmann 1994:139) 3.5 REKLAAMIKANALI VALIK NING GENDERI ASPEKTIDEST. Arvestades elutempot ning edasiarengut alates reklaami ajaloost on ka väga tähtis, millist kanalit pidi reklaam meieni jõuab. Selleks on meil viis meediumit, kus oma soovitud reklaame edastada. Kuid ka neil omad plussid ja miinused. Ning need oleks 1) televisioon võimaldab oma sõnumiga mõjutada nii nägemist, kui ka kuulmist. Muidugi miinuseks Eesti telekanalite juures on see, et reklaamipausid on pikad ning antud informatsioon ei pruugi vaatajateni jõuda. 2) Trükimeedia võimaldab mõjutada sõnumiga nägemist, kompimist, maitsmist ja haistmist. Plussiks oleks see, et võimaldab jagada palju korraga infot, samas eluiga lühike, iga päev uus leht/ajakiri. 3) Raadio võimaldab mõjutada kuulamist. Plussiks oleks see, et reklaamipausi ajal ei vahetata kanaleid, kuna raadio on taustmeelelahutuslik.
annaabi.ee 
