Mõeldakse küll, et suudetakse reklaamidest üle olla ja nende ohvriks mitte langeda, sest need vihastavad alati inimest, kui põneval hetkel film jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaamiti saateid ja filme, Elisa't, riidefirmat Mango , Skype'i, in.ee'd, Volkswagen'i autode soodsaid hindu, Säästumarketi allahindlusi, Marketingi instituuti, Nivea kreemi, Emt Lote- mobiili,www.firmaturg.ee-d, SMS-laenu, vitamiine, Emt kvaliteeti, kontserti, Kaubamaja, immuunsuse suurendajat Actimel'i. Ravimi reklaame oli selle üheksa minuti jooksul kolm. Neile järgnes ka selgitus, et tegemist on ravimireklaamiga. Selgitus järgnes ka SMS-laenule.
sellest õhinaga räägiks. Selline reklaam on inimestele enditele ka kõige turvalisem ning toote vastu usaldust tekitav, samas jääm firmal inimestele ainult midagi neile sobivat ja meelepärast pakkuda. Firmad kulutavad uskumatult suuri summasid toodete reklaamimisele, mis aga tihtipeale mingit märkimisväärset ja oodatavat müügitulemuste kasvu ei too. Reklaame on palju ja inimesed on ülekoormatud kogu selle reklaamimüraga. On tavaline kui filmide vahel oleva reklaamipausi ajal inimesed vahetavad kanalit, panevad hääletuks või lähevad üldse televiisori tagant ära, sest nad on väsinud sellest üldisest hallist massist, mis tihtipeale reklaamipausi ajal tuleb. Paljud firmad ei mõista ega tule selle peale, et turustuseelarvet võiks kuidagi ökonoomsemalt ära kasutada ning sealjuures oma toodete müügitulemusi palju efektiivsemalt tõsta. Tänapäeva reklaamimaailmas saab ühe populaarsemaks ja tõhusamaks
panevad. Leidub ka reklaame, mis toovad inimeste näole mõnusa muige või teevad tuju lihtsalt rõõmsaks. Näide selle kohta oleks hea tuua Eesti Tervisearengu Instituudi reklaami, mis tegi poliitreklaamist paroodia, kutsudes inimesi üles tervislikult toituma. Muidugi võib negatiivseks näiteks tuua reklaamid televisioonis, mis on täiesti absurdsed. Varemmainitud pesupulbri reklaamid ning üldse kõiksugu pesuvahendite reklaamid hakkavad kõige enam silma. Kui ühe reklaamipausi ajal näidatavatest reklaamidest pooled on pesuvahendite omad, teeb ikka närvi mustaks küll. Ka koolides leidub reklaame mida me tihti näeme, ning mida minu arvates ei läheks vaja ainult juhul kui see pole sotsiaalne reklaam. Mainin seda seetõttu, et ka meie kool on sellise asjaga seotud. Kooli katusel asetseb suurelt reklaam PHILIPS, mis ilmselgelt pole sotsiaalne reklaam. Kuid selle reklaami pinna rentimisel on siiski positiivne külg koolile.
- müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat? Igasugune (meedia)sündmus, mis peatab helide, kujutiste või mõtete sujuva järgnevuse; muutused välistes ärritajates. Sündmus sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust. Telesaadetes võimalikult suur sündmuste hulk ja ootusärev hetk enne reklaamipausi, shokiefekt: vaatajale paisatakse ette hoiatamata näkku vägavalda ja mõttetut seksi, muusikavideod. Visuaalsed ootamatused muudavad filmi köitvaks, see kehtib ka reklaamide puhul. Kui sündmusi on aga liiga palju, lakkab vaataja/kuulaja tähendust otsimast ja alistub sündmuste voolule. Tegeliku elu sündmused on tehniliste sündmuste jälgimise korral peatunud. Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused?
Muidugi miinuseks Eesti telekanalite juures on see, et reklaamipausid on pikad ning antud informatsioon ei pruugi vaatajateni jõuda. 2) Trükimeedia võimaldab mõjutada sõnumiga nägemist, kompimist, maitsmist ja haistmist. Plussiks oleks see, et võimaldab jagada palju korraga infot, samas eluiga lühike, iga päev uus leht/ajakiri. 3) Raadio võimaldab mõjutada kuulamist. Plussiks oleks see, et reklaamipausi ajal ei vahetata kanaleid, kuna raadio on taustmeelelahutuslik. 4) Välimeedia mõjutab nägemist. Suur pluss võimaldab ise määrata reklaami suurust kasvõi maja suurune reklaam. Miinuseks võib lugeda, et on passiivne reklaam ei liikumist ega häält ei saa lisada. 5) Internet võimaldab mõjutada nii nägemist kui ka kuulmist. Võimaldab edastada
tunda ja sellega vanemate käest neid tooteid nuruda. (Aaremäe, 2009, 60.) Lapsed õpivad reklaamidest, käitumismudeleid. Eesti lapsed on reklaamiga nii harjunud, et ei kujuta elu ilma selleta ette. Televiisorist nähtud reklaam jääb lastele palju paremini meelde kui täiskasvanule, kuna lapsed vaatavad televiisorit palju tähelepanelikumalt ja süvenenumalt. Ajakirjas ,,Pere ja Kodu" oli üks lugejatest kirjutanud: "Lausa hämmastav oli jälgida meie seitsmekuust beebit- kui telerist tuli reklaamipausi eelne kõll, jättis beebi kõik muu, isegi rinnaimemise pooleli ja vaatas ainiti telekat. Kui paus oli läbi, toimetati oma asju edasi". (Aaremäe, 2009, 64.) 16 Arvatavasti on reklaami vaatamise põhjuseks reklaamiaegne muusika (sealhulgas muust programmist valjem helinivoo) ning kirevad värvitoonid, mis on reklaamidele omased. Alates viiendast eluaastast tekivad lastel esimesed sõbrasuhted
..“ Sama moodi põhjendas ennast 30-40-aastane naine: „Tänapäeval lapsed, kes istuvad tunde arvuti taga vägivaldseid mänge mängides või vaatavad neid jubedaid animafilme, mille tegelastest tehakse poppe mänguasju - need lapsed ei oskagi enam suhelda ega mängida, pidevalt kisavad ja tõuklevad“ 19-30-aastane naine samuti tugines lastele öeldes, et vägivalda õpitakse laste ja noorte seas. Isegi kui vaadata väikelastega koos telekast perefilmi, siis reklaamipausi ajal näidatakse jõhkrat vägivalda, plahvatusi jne. Kuni 18-aastane naine aga, kes oli valinud vastusevariandiks „Vähesel määral“ põhjendas ennast järgmiselt: „Oleneb inimesest. väiksed lapsed, kes on harjund nägema multikatest igasugu võitluseid ja muid relvateemasid, on ise veits vägivaldsemad küll. Mäletan seda oma sõbranna väikse venna pealt - jooksis plastikmõõkadega ringi, karjus, et on viiging ja togis
annaabi.ee 
