reklaame ning kindlamini leidma neid olulisi tegureid suure hulga tegurite seast, mis on kriitilised ja kohustuslikud Suurem osa reklaamijaid huvitavaid mõõtmisi seostub järgmiste küsimustega: kas reklaam on märgatav või kas teda märgati kas reklaam on mõistetav või kas teda mõisteti kas reklaam on mäletatav või kas ta jäi meelde kas reklaami mõju põhjustas ostmise või tarbimise kas reklaami seostatakse reklaamijaga millised on tarbija olulised psühholoogilised omadused, mis seaduspäraselt seostuvad reklaami mõjudega millised on tarbija psühholoogilised ja füsioloogilised protsessid seoses reklaami vastuvõtuga ning kuidas neid objektiivsemalt mõõta või fikseerida milline on sihtrühma(de) psühhograafiline profiil milline on reklaamis esitatava toote/teenuse/isiku imago profiil sihtrühma isiksusega
helista, astu läbi, kiirusta. Teist tüüpi reklaamid annavad infot, kuidas infot hankida, kampaanias osaleda, maksmise kohta jne. harva esitatakse tarbimisjuhisena (v.a ravimite infolehed). Sirgjoonelist üleskutset osta esineb harva – negatiivne konnotatsioon, mis seostub raha äraandmisega. Kasutatakse osta sünonüüme: anna, hangi, küsi. Reklaamikeeles pöördutakse, et tarbijale jääks toode ka tulevikuks meelde. Tavaline on ka, et palutakse ühendust võtta reklaamijaga. Reklaamikeeles tõusevad esile 3 verbirühma: Tooteomandamisele kutsuvad verbid: tule, telli, helista. Mõnutundmisega seotud verbid: proovi, tunne, naudi, kasuta. Püüavad saavutada tarbija tähelepanu ja meelespidamist: vaata, näe, pea meeles, ära unusta. Samas on palju tundeverbidest moodustatud imperatiive, mida muudes tekstides ei saa üldse imperatiiviga seostada: võida või naudi – mõlemad lihtsalt juhtuvad, selleks ei saa päriselus käsku
annaabi.ee 
