jääda erandiks. Näiteks võib siia tuua Nesquik hommikuhelbed , mida kõik lapsed armastavad. c) Tavalised inimesed- Selline on reklaam, kus näidatakse kuidas tavainimene soovitab mingisugust asja osta. Ostja samastab ennast selle inimesega. Näiteks: Säästumarketi reklaam, kuidas seal kõik odavam on ning tavaline inimene käib tänaval ja kommenteerib teiste asju, et Säästumarketist oleks saanud palju soodsamalt. REKLAAMIAPELLSATSIOON- Reklaamiapellatsioonid: Visuaalelement mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühhologilises suunitluses ja sisus. Apellatsioonide varjandid: Biologilised vajadused: Isu-, maitse-, tervise-, hirmu-, ohutuse-, seksapiili-, puhkuseappellatsioon Sotsiaalsetele vajadused: huumori-, kindlustatuse-, puhkuse-, armastuse-, saavutuste-, isikliku heaolu appellatsioon Mõnutunne: Kodumugavuse-, puhkuseveetmise mõnude, meelelahutuse, vaba aja, raske töö
*kasutatakse andmaks mõista et toote mittetarbimine võib tuua negatiivseid tagajärgi *andmaks mõista, et hirmutav olukord saab lahenda tarbides teatuid tooteid *on tõhus siis, kui reklaam pakub selgeid ja üheselmõistetavaid juhiseid *hirm on tugev negatiivne emotsioon ning selle liigne rakendamine võib tekitada bumerangi efekti Hirm ei ole hea TUNNETUSPROTSESSIDE/kognitiivsete protsesside VAHENDUSEL SAADUD TEABE MÕJUD Toimevõib olla kahepoolne Enamlevinud emotsinaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute *on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Ulitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuste instrumentaalsete külgede tunustamisele või mittetunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele.
Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: intensiivsuskomponenti, kestvust ja valentsi. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: kordus, klassikaline tingitud seoste kujunemine, huumor(parim meelelehutus, inim ostab seda, levib), hirmualpellatsioon, tunnetusprotsesside vahendusel saadud tebe mõju. INKONGRUENTSUS (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, kontekstiga kokkusobimatus. Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute: on seotud seksuaalsfääriga, suhtlemisrõõmuga, kujuteldavate puuteaistingutega, maitse- või haistmiselamustega. Imago/ imidž-kuvand(tugev-nõrk)emotsionaalne ostuargument. Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Maine-reputatsioon(kõrge-madal, hea-halb), ratsionaalne ostuargument,
teisele asetamise teel; tururuum illustreerib erinevate saadaolevate markide paigutusi ja tarbija ideaali paigutust ühe ja sama teoreetilise ruumi raames - printsiip, mille alusel uut toodet või toote reklaamiargumente valitakse: Cherchez le creneau -- "otsi auku"; leidnud katteta augu, lükatakse oma toode sellesse positsiooni ning reklaamitakse vastavalt selle positsiooni võtmeomadustele - põhireegel: uus toode või toote reklaamiapellatsioonid peavad olema üles ehitatud selliselt, et see toode oleks nii lähedal kui võimalik ideaalpositsioonile ning ühtlasi nii kaugel kui võimalik lähemate konkurentide positsioonist (ohutum võistelda + lihtsam leida tootele ainuomast müügieeldust, mis teeb toote lihtsamini eristatavaks ja meeldejäävamaks) - erinevatel turusegmentidel võivad olla erinevad tururuumid Positsioneerimise kolmeks põhistrateegiaks on: 1
kahepoolne: • Reklaam kutsub esile emotsionaalseid seisundeid (vahuveini reklaam loob kõrgendatud meeleolu) ja olemasolev emotsionaalne seisund mõjustab ka reklaami vastuvõttu (leinaseisund moonutab vahuveini reklaami ebameeldivaks). • Emotsionaalne apellatsioon – taotletakse reklaami poolt esile kutsutud positiivse emotsiooni ülekandumist reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega). Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute... • ...on seotud seksuaalsfääriga, • ...suhtlemisrõõmuga, • ...kujuteldavate puuteaistingutega, • ...maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-
kinnitab. Number kahe strateegia on rakendatav teist , kolmandat jne kohta hõivavate markide puhul. Parim lahendus segmenteerimine. Positsioneerimise rusikareegel: ei tasu võistelda firmaga, millel on väljakujunenud tugev positsioon; võimalik on ,,ronida" üle, ümbert või kõrvalt, mitte aga otse rünnata. Printsiip, mille alusel oma uut toodet või toote reklaamiargumente valitakse, on nimetatud otsi auku. Põhireegel : toode või toote reklaamiapellatsioonid peavad olema üles ehitatud selliselt, et see toode oleks nii lähedal kui võimalik ideaalpositsioonile ning ühtlasi nii kaugel kui võimalik lähemate konkurentide positsioonist. Paigutamise põhistrateegiad on: 1. Toote modifitseerimine või uue toote loomine selliselt, et see asetuks võimalikult lähedale ideaalpositsioonile, sattumata tugevate konkurentide ohtlikku lähedusse 2. Tarbijate harimine reklaami kaudu, informeerides neid, et toode on
või meelsus põhjalt. · «Lisaks näitas katse, et lapsed on paremad inimesetundjad, kui täiskasvanud,» nentisid teadlased · Faculty of Business and Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. Faculty of Business and Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/323/5918/1183 E-mail: [email protected] Mida võiks sellest järeldada? Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool Nimetatute · on seotud seksuaalsfääriga, · suhtlemisrõõmuga, · kujuteldavate puuteaistingutega, · maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele v mitte-