tekkisid tänu sellele, et igat autot kontrolliti eraldi. See on aga üks väheseid asju, mis on hea ning seegi ainult säästab aega. Liigne vabadus ja kontrollimatus on aga suureks miinuseks ka rekkameestele kelle autot ei kontrollita ning tihtipeale ei tea autojuhid isegi mida nad vedada võivad. Sellele saab tuua heaks näiteks selle, et kaks nädalat tagasi eetris olnud ,,Pealtnägija" saates rääkisid rekkamehed kuidas massiliselt poevad immigrandid kaupade vahele, et pääseda Prantsusmaalt Inglismaale. Tänu vabadele piiridele on nad tulnud algselt kinnisest Aasiast ja arengumaadest ning hiljem läbi lahtiste piiridega Euroopa maade Prantsusmaale, et sealt edasi saada ihaldatus sihtmaale. Prantsusmaal, aga puudub eelnev kontroll selle üle mida üldse Inglismaale viiakse ning tänu sellele saavad ka immigrandid autodele järgi joostes
Ärkamine, asjade ja telkide kokkupanek ja bussitoppimine võttis maximaalselt 11,5 minutit !! Ja siis sai ju rahulikult edasi bussipõranda pehmust nautida.! Järjekordne, seekord Poola piir, vist taheti jälle passe. Varssavile lähenedes olime juba piisavalt elus, et ringi vaadata. Kõlaritest kostis soovisaade, eesistuv Arne tundis huvi, kuidas hobustel kandilist pead ravitakse.Kui armas temast! Õhtupoole seisime Poola - Leedu järjekorras , meie küll vaid poolteist tundi, mõned rekkamehed aga teist päeva-kujutlege siinjuures mõnus eestikeelne sõim taustameloodiaks. Soovisime neile head reisi ja vurasime oma Viimasesse Peatuspaikka- Kaunase Mäele. Mägi oli ikka samas paigas, telkisime viimast korda ja ,,vetid" tegid viimase söömaaja- riisipudru Maasikamoosiga või kanaga- kuidas keegi soovis, suur pajatäis teed kõrval. Organiseerisime õhtust olemist , meid jäi üsna väike seltskond, kes oli võimeline/tahtis viimast õhtut vertikaalis mööda saata