Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja. See tähendas lahkulöömist Habsburgidest. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II [1619–1637), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem, maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides, protestantide õgija (sks Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis vallandas paratamatult sõja. 1.Böömi sõda(1618-1624)- Sõja alguses ei olnud protestantid edukad. 1620 saavutasid katoliku liiga sõjavägi Praha väravate juures täieliku võidu. Samal ajal vallutais Flandrias Hispaania väed Reinimaa valdused. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldustest konfiskeeriti. Maalt põgenes üle saja viiekümne tuhande protesrandi.
vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V (protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja). See tähendas lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II (161937), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides ,,protestantide õgija" (Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis vallandas paratamatult sõja. Böömi sõda. Sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Katoliku liiga sõjaväed krahv Johann Tilly juhtimisel saavutasid 8. novembril 1620 Praha väravate juures toimunud Valgemäe (Bílá hora) lahingus täieliku võidu konföderatsiooni vägede üle. Samal ajal vallutasid Flandriast lähtunud Hispaania väed kuurvürst Friedrichi Reinimaa valdused
annaabi.ee 
