nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal arvustas ta ühiskondlikke olusid ja ründas baltisakslasi) Pilet 10 Vaimuelu Rootsi ja Poola ajal. Vastureformatsioon ja luteri kirik Rootsi-luteri kirik, Poola-katolik kirik Poola ja Rootsi ajal olid mitmed usulised pinged kahe kiriku-luteri ja katoliku kiriku pärast. Poola aeg oli 1582-1629. Toimus vastureformatsioon, kus Eesti ja Liivimaa alad taheti rekatoliseerida ehk luteri usk taheti muuta katoliku usuks. Olulist rolli rekatoliseerimises mängisid jesuiidid. Liivimaad peeti väga oluliseks piirkonnaks, mis tuleb katoliku usku viia, sest siit edasi oli väga hea liikuda katoliku usu laiendamisega Rootsi ja Venemaa aladele. Vastureformatsiooni käigus võeti tagasi katoliku usk. 1583.aastal rajati Tartusse jesuiitide gümnaasium(ning võib öelda, et tänu sellele on meil Tartu Ülikool) . Seoses Rootsi aja algusega lõppes katoliku usu ajastu. (1625
aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased – ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mis tahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu
Tartust kujunes jesuiitide kõige põhjapoolsem kolleegium. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mistahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu
annaabi.ee 
