arengulooga. Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse. Väitis oma raamatus Adolescence (,,Noorukiiga") (1908) ja mujalgi, et Groosi treenimise teooria on ,,väga erapoolik, pealiskaudne ja perversne". Seda seetõttu, et Groos pidas mängu kaasaegsete tegevuste harjutuseks. Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku,
Lootelehed on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesialguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Rakkude diferentseerumine on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks.
Harjutamise teooria (Pre-excercise) ( Gross, Mäng on bioloogiline protsess, mis ilmneb 1985) instinktides ja harjutamises. Mäng leiab aset kohandumise eesmärgil, kuna mängu kaudu konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine Modulation) ( Berlyne, 1960; Ellis, 1973, muudab erutuvuse taset, kui kohutakse
makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev. makroevolutsioon on mikroevolutsiooni käigus toimunud muutuste akumuleerumise tulemus. nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA; imetajate kujunemiseks reptiilidest läks ca 40MA (esimesed mammaalid 200MA sügavuses). homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA.
saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Seda käsitlusviisi nim ,,liigse energia" teooriaks. · Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) · Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit
saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit
Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Granville Stanley Hall (1844 –1924): Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. )
kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja 10 võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse.[1] Maria Montessori Montessori tööl on olnud suur mõju väikelaste hariduse valdkonnas. Nagu Froebel, pidas ka Montessori oluliseks vanemate juhendamisel toimuvat laste algatatud tegevust. Tema pani aga rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele ja seega ka konstruktiivse mängu vahenditele, mis abistasid sensoorses eristamises ning värvi ja kuju sobitamises
Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni. Või midagi sellist. "Loode võtab järk-järgult oma erinevate eellaste kuju enne kui võtab oma lõpliku kuju." Tänapäeval seda ei usuta, et ontogenees kordab fülogeneesi. DOH. Aga segavaks momendiks oli Haeckeli väljaütlemine ("biogeneetiline seadus", "rekapitulatsiooni seadus")... eee.. see ongi seesama "ontogenees kordub fülogeneesis". Sellele oli poolt- ja vastuolijaid ja mingi möll tekkis nende "seaduste" taustal. Sealt aga tekkiski uus küsimus, et milline suhe on tegelikult neil kahel, ontogeneesil ja fülogeneesil. Tänapäevane seletus on see, et need sarnasused embrüote vahel peegeldavad bioloogilisi struktuure ja mitte enam. Järgmine tüüp: Stanley Hall (1846 - 1924). Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte
areneb viljastumisest surmani, loomuliku surmani) ja fülogenees (liigi areng ehk põlvnemiskäik; biol elundite areng). Ernst Haeckel on embrüoloog, kes oli hämmastunud sellest, kui sarnased on paljude erinevate liikide embrüod erinevatel etappidel. 1874.a väitis Haeckel, et looteareng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. EHK ontogenees kordab fülogeneesi. Inimese loode võtab oma eellaste kuju. Biogeneetiline ja rekapitulatsiooni seadus. See oli kriitiline moment arengupsühholoogia ajaloos. Tekkisid vastasseisud (osad olis sellele seadusele täiesti vastu) ja see tekitas järjest rohkem uurimisi. Lapse arengut hakati suhteliselt eraldi uurima (mitte absoluutselt) teiste liikide ontogeneesist. Stanley Hall (1846-1924) ütles, et see (ontogenees kordab fülogeneesi) toimub ka vaimse ehk psühholoogilise poole pealt. Ta väitis, et inimese arengukäik kordab esivanematelt päritud evolutsioonilist ajaplaani.
Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni. Või midagi sellist. "Loode võtab järk-järgult oma erinevate eellaste kuju enne kui võtab oma lõpliku kuju." Tänapäeval seda ei usuta, et ontogenees kordab fülogeneesi. DOH. Aga segavaks momendiks oli Haeckeli väljaütlemine ("biogeneetiline seadus", "rekapitulatsiooni seadus")... eee.. see ongi seesama "ontogenees kordub fülogeneesis". Sellele oli poolt- ja vastuolijaid ja mingi möll tekkis nende "seaduste" taustal. Sealt aga tekkiski uus küsimus, et milline suhe on tegelikult neil kahel, ontogeneesil ja fülogeneesil. Tänapäevane seletus on see, et need sarnasused embrüote vahel peegeldavad bioloogilisi struktuure ja mitte enam. Stanley Hall (1846 - 1924).
Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess
3. lapsed on pigem halvad kui head Kaasajal on need kirjeldused kaetud kindla arengupsühholoogilse teooriaga. 3. Arenguteooriad. Ajaloost. Alguse sai K.E. von Baeri embrüoloogiaalastest töödest. Teisest küljest toetub evolutsioonimudelitele(Ch.Darwin). Biogeneetilised teooriad arengu määrab ära bioloogilise küpsemise protsess. o G.Stanley Hall (1844-1924). Tegeles lapsepsühholoogiaga. Oli pedoloogia (lapseõpetus) looja o Lähtus Haeckeli rekapitulatsiooni seadusest ( 1886.a.-loote arengulugu on liikide ajaloo lühike ja kiire kordamine) o Püüdis biologiseerida lapse arengut. Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma arengus läbi kogu liigi arengu). · Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik · Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud · Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid:
Kirjeldas oma imikueas poja arengut. Hakkas rõhutama teaduslikke uurimismeetodeid ja nende olulisust, objektiivsuse tähtsust. Lõi uue distsipliini, arengu uurimise. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu K. E. Von Baer oli huvitatud embrüoloogiast ja tõi arengupsühholoogiasse arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt spetsiifilisemale. H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus! biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide embrüod teatud etappidel. Tema seisukiha,e hakati otsima vastuväiteid ja tänu sellele toimus bioloogias diferenrseerumine. S. J. Gould ütles, et Haeckeli joonis peegeldab vaid bioloogilisi sarnasusi, kuid G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad esivatenate arengut.
tugipunkti) K.E. von Baer - bioloogia alased tööd, progresseeruvad aspektid, areng toimub lihtsamalt keerulisemale, üldiselt spetsiifilisema poole (käeliigutused beebidel) E. Haeckel - illustreeris arengu: inimene oma arengus on sarnane teiste liikidega (kala, lind), arenguetapid embrüos on sarnased, põhines Darwini teoorial Võltsis jooniseid ja see oli üks põhjuseks, miks pandi kahtluse alla ta teooria. Rekapitulatsiooni ehk biogeneetiline - on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Ontogenees Fülogenees G.S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu S.J.Gould A
2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4.Kontekstuaalsed (uusim) Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8. a) – metsik ajajärk/küttimine,kalastamine 3Noorukieelne iga(8-12. a) – barbaarne ajajärk/põllumajandus 4Noorukiiga (12-25. a) – moodne ühiskond/tsiviilühiskond Torm ja stress/tung ja torm taassünd *Stanley Halli järgi inimese kui indiviidi areng, taandab ühiskonna arengu erinevatele etappidele. Iga indiviid kordab sümb. Oma arengu jooksul lapseeas täiskasvanuikka inimkondliku arengu ajaloo etappe
võimatu. Inimühiskonna liikmed ja rühmad oleksid seega vaadeldavad rakkude, kudede või organitena ning seega vastastikuses sõltuvuses. Selline lähenemine pidanuks tõestama, et nn 21 Hiljem elas see lähenemine edasi ka Stalini-aegsetes pseudoteadustes (lõssenkismis), nt kurikuulsas kartuli ruutpesitsi mahapanemise õpetuses (mille puhul kartulid pidanuksid hulgakesi koos paremini suutma vastu panna umbrohtude rünnakutele). 22 Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. 34 ,,looduse seadused" ei näe kohta klassivastuoludele ega võitlusele. Riik ja õigus eeldaksid erinevate ühiskonnagruppide vaikivat ning tingimatut solidaarsust. Haeckeli lähenemise puhul
Makroevolutsiooniliste muudatuste põhjusi võib olla ka muid. Mida ND aga ei "luba", on eeldus, et adaptatsiionilisi muudatusi tekitab miskit muud, kui LV. Kuid sellisteks oletusteks pole siinkohal ka põhjust. Morfoloogilised muutused ja ontogenees. Makroevolutsioonilised muudatused on jälgitavad kõige kergemini, kuid tihti peab peitume nende taga muudatused arengus (ontogeneesis) - ja ju ka vastavad mutatsioonid. Baerist alates hästi tuntud rekapitulatsiooni printsiip - põhimõte, et ontogeneesis peegeldub fülogenees. Selle kohta on palju näiteid ja pole kahtlust, et siin on väga sügav sisu - kuid pole selge, milline just. Suurepärane oma lihtsuses on näide teatud kalaliikide sabade arengus larvist täiskasvanuni (joonis). Samas - kõik kolm sabaliiki on olemas ka täiskasvanud kalade eri liikidel. Fenomeni kutsutakse terminaalseks lisanduseks. Kuid mitte alati pole see reegliks - on liike
annaabi.ee 
