täheldati juba 1912. aastal. Vedurite tehnilised andmed Konstruktiivne kiirus, 25 km/h Võimsus, hj (kW) 90 (66,24) Katla küttepind, m2 33,6 Auru piirrõhk, kg/cm² 12 Kolvikäik, mm 350 Töösilindri läbimõõt, 260 mm Veorataste läbimõõt, 625 mm Veduri täismass, t 16 Veevaru, m³ 1,1 Küttevaru, t 1,3 Segarong Reisijateveoveeremist ning kaubavagunitest koosnev rong. Rong veab korraga nii kauba kui ka reisivaguneid. Euroopas segaronge ei kasutata. Segarongid liiguvad Aafrika ja LõunaAmeerika raudteedel.
raudteejaamas. 3. Esimese Eesti Vabariigi aegsed raudtee liinid 1918. aastal moodustati Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee. Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit. Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922
1920 auruvedur 8 t 45 min 1934 mootorvedur 6 t 20 min 1937 mootorvagun , nn Mulgi ekspress 3 t 09 min Türi Tamsalu vahet hakkas lisaks rongile sõitma mugavam roobasomnibuss, mis jäi varsti käigust ära, sest reisijaid oli palju, aga kohti vähe. 1938. aastal maksis pilet kaks senti kilomeeter. Rongi koosseisus oli mitmesuguse otstarbega vaguneid: kauba, reisi, lahtised platvormvagunid, tsisternid, teenistus, posti, restoran ja magamisvagunid. Osa reisivaguneid olid 12 meetrit pikad ja 32 istekohaga, suhteliselt kitsad ja kõrged, värvilt rohelised ja punakaspruunid. 2 Koostati ka erironge. 1934. aasta Türi Uudisleht kirjutab, et Paide patisaksad sõitsid Paide TüriPärnu rongiga Pärnusse suvitama, veetsid seal toreda päeva ja sõitsid õhtul rongiga tagasi. Sama aasta Türi Uudisleht kirjutab, et huvirong TallinnViljandi tegi Türil 15minutise peatuse
Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, meiereide, saeveskite ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni- ja veetorusid, külmutusseadmeid, aurukatlaid, naftamootoreid, kauba- ja reisivaguneid, allveelaevu, elektriaparaate ja -masinaid. Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll suurenenud, kuid 1-protsendiline tõus jättis ta viiendale kohale. Rohkete saeveskite hulgas oli ainukeseks suurettevõtteks as. A. M. Luther, mis ühena vähestest Eesti ettevõtetest oma toodangut eksportis. Mineraalainete töötlemise tööstus, mida esindasid AS ,,Port Kunda" ja AS-i
annaabi.ee 
