Pärnumaa Roomassaare sadam Saaremaa Sõru Väikealuste sadam Toila sadam Ida-Virumaa Viimistu hotell ja konverentsikeskus Harjumaa Eestis on 13 jahisadamat. Reisisadamad Asukoht Tallink Tallinn Reisiterminal B Tallinn Reisiterminal C Tallinn Reisiterminal D Tallinn Karjatare(reisisadama lähedal) Harjumaa Põhja piirivalvepiirkonna piiripunkt Harjumaa Eestis on 6 reisisadamat.
tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. 3 Info: Territoorium 141.1 ha Akvatoorium 147.2 ha Kaide arv 10 Kaide kogupikkus 1.85 km Suurim sügavus kai ääres 14.5 m Suurim laeva pikkus 230 m Suurim laeva laius 35 m Terminalid: reisiterminal naftaterminal 2 autoterminali ro-ro terminal üldkaupadeterminal puiduterminal 2 metalliterminali puidugraanuli terminal turbaterminal biodiisli terminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: ca 15 000 m² Laoplatsid: ca 500 000 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: ca 357 900 m³
sadamarajatistega lõuna Klang’i sadama, Tanjung Rhu ja Batu Laut’i vahel. Selle arengu vajadus on üha suureneva töödeldavate kogustega töömine. Sadama areng on kooskõlas majanduskasvuga riigi keskosas. Laem Chabangi sadam Laem Chabang sadam, mis on ümbritsetud idapoolse Taiga. Kogu maa-ala on 2575 aakrit. Laem Chaband on peamine süvavee sadam Tais. Koosneb paljudest väikestest sadamast – seitse konteinersadamat, Ro-Ro sild ning kauba-ja reisiterminal. Sadamas on ka süvavee laevadokk. Laem Chaband on kõige välja arenenum sadam Tais, mis on täielikult ISPSiga kooskõlas ja töötab 24 tundi CCTV's. Sadam on põhjalikult süvendatud, et saaks Panamax laevu vastu võtta. Landlord sadama süsteem töötab väga hästi ning selle sadama kaubakäive kasv on üks suuremaid maailmas. Ülemaailmne hinnang on kahekümne kolmandalt kohalt (1999) hüpanud kaheksateistkümnendale kohale (2005). Üle 3
Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. Info: Territoorium 141.1 ha Akvatoorium 134.7 ha Kaide arv 10 Kaide kogupikkus 1.85 km Suurim sügavus kai ääres 13.5 m Suurim laeva pikkus 230 m Suurim laeva laius 35 m Terminalid: reisiterminal naftaterminal 2 autoterminali ro-ro terminal üldkaupadeterminal puiduterminal 2 metalliterminali puidugraanuli terminal turbaterminal biodiisli terminal Paljassaare kaubasadam. Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas.
impordikaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Sadama territoorium on 141,1 hektarit ja akvatoorium 147,2 hektarit. Suurimaks sügavuseks on 14,5 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 230 meetrit pikk ja 35 meetrit lai. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevuseks on ka naaberturgudele uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Paldiskis asub ka reisiterminal. Täna teenindab sadamaid mitmeid regulaarliine. (Paldiski Lõunasadam, 2018) 13 Paldiski Põhjasadam on eraomanduses olev meresadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamata AS. (Paldiski Põhjasadam, 2018) Vanasadam on suurim reisisadam Eestis, mille territoorium on 52,9 hektarit ning akvatoorium 93,6 hektarit. Suurimaks sügavuseks on 11 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on
9) kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades; 11) taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev; 12) bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 69 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõiduautoga; 14) ühistranspordi infrastruktuuri objekt on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud reisiterminal, bussi- või raudteejaam, sadam, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- ja sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar; 15) sõidukilomeetri tariif on ühe kilomeetri sõiduhind; 16) ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta; 17) sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või
annaabi.ee 
