Selle ürituse käigus külastatakse iga aasta erinevaid Eesti paiku, teadvustatakse inimestele keskkonnaprobleeme, propageeritakse jalgrattasõitu ning looduses viibimist. Valitsuse poolt on vastu võetud otsus, suurendada ühistranspordi sõiduradade arvu 20% aastas, et propageerida ühistranspordi kasutamist. Samuti on kavas reisirongide raudtee infrastruktuuri parandamine, et oleks võimalik olulisematel teelõikudel liikuda kiirusega 120 km/h, et reisirongidel oleks võimalus konkureerida mööda maanteed sõitvate sõidukitega. Heaks näiteks võib tuua ka elektriautod, mille populaarsus on viimaste aastatega kasvanud. Üle Euroopa on Eesti tunnustatud kui väga hea elektriautode laadimisvõrgustikuga kaetud riik. Nimelt just meil, Eesti on kõige tihedam laadimisvõrgustik, tänu millele on võimalik ka pikemate vahemaade läbimine. Samuti on valitsuse poolt suurendatud rahva ravikindlustusega inimeste arvu.
31. jaanuaril 2017 allkirjastasid Balti riikide peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega määrati kindlaks riikide kohustused projektis. Kokkuleppega määratleti Rail Balticu üldised parameetrid, marsruut ning rajamise tähtaeg. 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe. (Rail Baltica lugu 2018) 1.2. Rail Balticu tehnilised näitajad Rail Baltic on kiire elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass. Reisirongidel on maksimaalseks kavandatud kiiruseks 240 kilomeetrit tunnis, kaubarongidel aga 120 kilomeetrit tunnis. Raudteetrassi rööpmevahe on 1435 millimeetrit ning trassi kogupikkuseks on 870 kilomeetrit, millest 213 asub Eestis, 265 Lätis ja 392 Leedus. Kaubarongide maksimaalseks pikkuseks on 740 meetrit. (Tehnilised näitajad 2018) 2016. aastal võtsid Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad vastu Rail Balticu
annaabi.ee 
