Artikli analüüs ,,Miks me üldse reisime?" Tiit Pruul avaldas oma artikli ,,Miks me üldse reisime?" eesmärgiga mõista, miks inimesed reisivad. Alustades romantismiajastu kuulsatest literaatidest nagu Byron, Puskin ja Lermontov, jõudis autor tänapäeva vabatantsijani Matt Hardingini. Pruul leidis osavalt ajastutevahelised reisikogemuste erinevused ja tõi põhjendusi, miks on inimeste eesmärgid reisi alustamiseks muutunud ja miks pole ümbermaailmareisis enam midagi erakordset. Inimeste reisimisvajadused on põhjendatud vastandlike argumentidega. Osadel domineerib seiklushimu, nagu näiteks Jamesil, artikli autori vestluskaaslasel, kellega ta Indias kohtus. Kartmatu seikleja ei kartnud rahutusi, mida tõid kaasa poliitilised rahutused teda huvitas vaid elamus, mille nimel oli James valmis kas või surema.
ligi (privaatsuse küsimus). Fiktiivne lugu seda aga võimaldab. Sellised tunded eksisteerivad ju ikka ka põlisrahvaste seas. Kõik eelnevad filmid on üles võetud 35mm kaameraga. Puuduseks see, et aparaat on suur, filmirullid on suured ja väga kallis tehnoloogia muidugi. Keeruline on kaugetesse paikadesse sellist asja transportida. Uueks võimaluseks olid 16mm kaamerad , mis oli alteratiiviks (odavam, kergem, väiksem), mõeldud rännumeestele, amatööridele ja reisikogemuste filmimiseks. Filmitegemine muutus lihtsamaks. Kultuur ja isiksus Toimusid muutused antropoloogias, ameerikas arenes 20ndatest alates suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuurirelativismi (inimene on sündides puhas leht ja kasvades mingis konkreetses ühiskonnas omandab ühiskonnale omased käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees).
Mängufilmi trump on võime keskenduda isikuvahelistele suhetele ja selle kaudu uurida emotisoone kultuurides. Samas on see libe tee, kas õnnestub. Eelnevad filmid olid kõik üles võetud 36 mm filmikaameraga. Tulemus on hea ja kvaliteetne pilt, puudus on see, et see on suur, filmirullid on ise suured ja film on äärmiselt kallis materjal. Kallis tehnoloogia. Uusi võimalusi andsid 16 mm kaamerad (tuli turule 1923. aastal). Oligi mõeldud eelkõige rännumeestele, amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis
annaabi.ee 
