Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel...
Ronan's Well (1824), Refgauntlet (1824), Tales of Crusaders (1825), Woodstock (1826), Anne of Geierstein (1829) James Fenimore Cooper (15 Sept. 1789 - 14 Sept. 1851), sünnikoht - Burlington, suri Cooperstown'is. Faktid: Põnevusromaanide "ristiisa", 1806 - 1811a. töötas meremehena, 1811a. abielus Susan DeLancey'ga. Teosed: Salakuulaja (1821), Pioneerid (1823), Loots (1823), Viimane mohikaanlane (1826), Preeria (1827), Punane rändaja (1828), Bravo (1831), Reisikirjade sari (1836-1838), Hirvekütt (1841), Kaks admirali (1842), Saatana varvas (1845), Ahelatekandja (1845), Punanahad (1846), Merelõvid (1849). Edgar Allan Poe (19 Jan 1809 - 7 Oct 1849), sünnikoht - Boston(USA), suri Baltimore linnas (USA). Faktid: ulmeromaanide "ristiisa", ta vanemad olid rändnäitlejad ning surid, mil Edgar oli kahe aastane, lapsepõlves elas ta rikkas peres, 1826 läks ta kasuisaga tülli, tarvitas narkootikumeid ja alkoholi.
Kapten Flint. Pealegi on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. "Aarete saar" oli Stevensoni esimene lõpuni kirjutatud romaan. Ta pelgas pikka kirjanduslikku vormi. Reisikirjade, reportaazide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kirjanikukuulsuse. Jim Hawkinsi lugu, mis ilmus kõigepealt noorsooajakirjas ja siis 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai paradoksaalsel kombel otsekohe täiskasvanute lemmikraamat. Tagasi vaadates kirjutas Stevenson, et "Aarete saare" sünni eest on vastutavad üks laps ja kaks lapsemeelset meest.
Cooper hakkas tajuma pinget autori ja publiku vahel. Oma viimased eluaastad oli Cooper Coopertownis, mis sai oma nime tema ise järgi, kuhu ta suri vesitõvesse. Teosed: · Salakuulaja (1821) · Pioneerid ehk Susquehanna allikad (1823 · Loots (1823) · Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757 (1826), · Preeria (1827) · Punane rändaja (1828) · Bravo (1831) · Heidenmauer ehk benediktiinlased (1832) · Reisikirjade sari (18361838) · Rajaleidja ehk Sisemeri (1840) · Hirvekütt ehk Esimene sõjarada (1841) · Kaks admirali (1842) · Saatana varvas (1845) · Ahelatekandja (1845) · Punanahad (1846) · Merelõvid (1849)
* Ta kirjutas veel 4 romaani. * Näitekirjanikuna põrus Andersen aga täielikult. Näidendeid kirjutas ta üle 20. * Paljud tema luuletused on aga siiani populaarse Taani kirjanduse osa. * Peale muinasjuttude on populaarsed ka tema reisiraamatud ning autobiograafia (Anderseni enda elulugu, mille nimeks oli „Minu elu muinasjutt“, eestikeelsena ei ole veel ilmunud). * Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda meelest oli ta eelkõige romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning reisikirjade autor. Oma vähest edu romaanide ja eriti näidendite osas võttis ta väga südamesse. ANDRESENI MUINASJUTUD * Andersen kirjutas muinasjutte enda sõnul hoopis täiskasvanutele, mitte lastele! * Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude
õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kasutatud informatsioon : http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://www.classic-music.ru/media/images/uploaded/berlioz.jpg
Prosper Merimee ,,Colomba" Prosper Merimee ( 1803- 1870) sündis Pariisis, kuid ta vanemad, kes olid mõlemad kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni"
nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada. Õpetlasi aga huvitasid küsimused: keda see koloss kujutab, millal ta loodi, kuidas ta välja raiuti? Chephreni sfinks Mykerinose püramiid Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam
autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). Romantism üldiselt eelistaski looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseeris sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kuigi ta oli 19. sajandil Prontsusmaal tõrjutud on tema muusikat peetud tähtsaks sümfoonia vormi kujunemisel. Teda peeti oma aja kohta väga progressiivseks, ning teda, Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19
Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Herodotos sfinksi ei maininud, kuna tal sellest ilmselt aimugi polnud. Tol ajal, nagu ka vahel varem või hiljem, oli sfinks liiva alla mattunud. Esimesena kujutas seda kolossaalset kuju Plinius. Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada. Õpetlasi aga huvitasid küsimused: keda see koloss kujutab, millal ta loodi, kuidas ta välja raiuti? Kasutatud kirjandus : 1. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm
Ei maksa muide unustada, et ,,Seitsmes rahukevad" ilmus vaesel Vene ajal, mil oli hea, kui raamatu trükkimiseks mingit suvalist paberit leidus. Mis seal veel köitest või köite kvaliteedist rääkida! -- Raamat on midagi enamat kui reisikiri ja ka ,,Viivi Luige Itaalia-mälestused" ei anna minu arust teksti zanrist täpset ettekujutust, lugedes mõjub raamat ikka nagu romaan. Kui palju pääses siia fiktsiooni? -- Sellel raamatul pole suurt tegemist reisikirjade ega mälestustega. Muidugi on ,,Varjuteater" romaan. -- Rooma jõudmine võrdub teie jaoks terve elu kestnud palverännakuna. Rooma on küll tsivilisatsiooni keskpunkt, aga mitte ainus. Ateenal, Konstantinoopolil või Viinil teie silmis samasugust maagiat ei ole? -- Ma ei ole kunagi elanud ei Ateenas, ei Konstantinoopolis ega Viinis. Sellepärast ma ka ei tea, missugune oleks nende linnade mõju või maagia. Kuid jah, tõsi on, et
ja põhjused Esmaseks põhjuseks maadevasatuste puhul oli see, et oli vajadus väärismetallide järele. Väärismetall voolas välja idamaadesse, kuna sellega maksti luksuskaupade eest. Vajati uusi kaubateid idamaadesse, kuna pärast Konstantinoopoli vallutust türklaste poolt, läksid teed Türgi kontrolli alla ja nemad kehtestasid tollimaksud. Euroopas oli välja kujunenud arvamus, et idamaad on põhjatud, rikkad piirkonnad. Reisikirjade järgi tekkis selline ettekujutus. Ajendiks oli ka see, et olid olemas karavellid, kompassid ja ka astrolaabid. Õpiti tundma nii antiikautorite kui ka araablaste kartograafilisi ja geograafilisi töid. Eelduseks oli ka see, et olid kasutele võetud tulirelvad. Rekonkista lõppemine Pürenee poolsaarel, ja seejärel terve rida väikeaadlike e. Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma
Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne. Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades. Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel: 1) Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui ajaloolist tõde. See algas noore Topeliuse ajal. Selleks sai Kalevala, Topeliuse teosed, rahvaluule. 2) Rahvuslik tegevus omandab poliitilise dünaamika. Snellmannist sai senaator
Põhja-Territoorium Festival Asukoht Algas Märkmed BASSINTHEGRASS Darwin 2003 Muusikafestival BASSINTHEDUST Alice Springs 2003 Muusikafestival Isotoopia Festival Darwin 2003 Muusikafestival KIRJANDUS Austraalia kirjandus sai alguse kohe peale eurooplaste tulemist. Tavalised teemad, millest kirjutati, oli just reisikirjade tegemine Austraalia kohta. Austraalia esimene novell oli ,,Quintus Servinton: A Tale founded upon Incidents of Real Occurrence", mis oli kirjutatud ja trükitud Tasmaanias 1831. aastal. See oli kirjutatud süüdimõistetud Inglise võltsija Henry Savery. Aastal 1838 ,,Kaitsja: jutustus", kirjutatud Anna Maria Bunni poolt Sydneys. See oli esimene Austraalia novell trükitud ning kirjutatud Austraalia sisemaal ning ka esimene novell naise poolt kirjutatud
Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet). · Ajavahemikul 1917--1940 olid arenenud kõik proosa-zanrid, eriti intensiivselt aga romaan. Selles zanris olid välja kujunenud eri liigid ja suunad ning romaanilooming peegeldas rahva põhilisi tegevusalasid
Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet). · Ajavahemikul 1917--1940 olid arenenud kõik proosa-zanrid, eriti intensiivselt aga romaan. Selles zanris olid välja kujunenud eri liigid ja suunad ning romaanilooming peegeldas rahva põhilisi tegevusalasid. Kriitiline realism kui peamine loomingumeetod võimaldas kirjanduse
annaabi.ee 
