Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn
masinasaht. Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinasahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament, 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan, 9- masinasaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud. Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (sahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud. Masinaruumist saab
Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kus VKR on kõikide laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala kuupmeetrites. Joon. 3.40. Puhasmahutavus ehk netotonnaaž, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. (Joon. 3.41). 4T 2 NT =K 2 V C( ) 3D Kus: VC – lastiruumide üldmaht kuupmeetrites; K 2=0,2+0,02 log 10 V C D – parda kõrgus meetrites T – laeva süvis meetrites N1 – reisijate arv kuni 8-kohalistes kajutites N2 – muude reisijate arv
määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn
määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn
määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn
Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged.