Püüan välja tuua olulisemad punktid ja põhjused, miks Titanic uppus 15.aprill 1912. Kommunikatsioon on informatsiooni ja selle tähenduse ülekandmine ühelt isikult teisele kasutades selleks varem lepitud sümboleid. „Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva reisijateks olid põhiliselt rikkurid, kes pidutsesid ja nautisid reisi uhkel ookenaihiiglasel. On teada, et sellel päeval oli avastatud mitu triivivat jäämäge, millest oli ka informeeritud „Titanicut“. Viimase info jäämäest saatis teele laev ”Caledoni”, kes märkas oma teel jäämäge. ”Titanic” sai teate ilusti kätte. Aga mingil põhjusel jäi see teade telegrafisti lauale toppama. Siin me näeme esimest kommunikatsiooni viga. Informatsioon edstati vastuvõtjale aga see ei
et laev on kusagil 37 laiuskraadi juures Austraalia lähedal põhja läinud ja ainsad ellujäänud on kapten Grant ja kaks madrust. Minnakse siis laevaga "Duncan" Glasgow sadamast ellujäänuid otsima. Laeva kapten on John Mangles. "Duncan" on ülikiire laev mis suudab sõita kui 16 sõlmega ja seega pääseda iga sõjalaeva käest. Peale laeva hankimist jäi raha järele ja seega osteti laeva ninna igaks juhuks veel kahur. Laeva tähtsamateks reisijateks on ennem öeldud Robert ja Mary Grant, Macnabbs, Tom Austin (meeskonna liige), leedi Helena, lord Glenarvan, eksiteel sinna sattunud Jacques Paganel, William Tuffneli, hiljem liitunud "Britannia" endine pootsman Ayrton ehk Ben Joyce. Laeva tee läks läbi Tsiilist kus peatuti. Maapeal prooviti ronida kõrge mäe tippu. Teekond oli raske. Ööseks jäeti leitud hütti ja söödi looma liha, mis Paganeli sõnul pidi olema ülimaitsev, kuid ta eksis. Mäe peal tekkis maa vajumine
4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Raviturism sai alguse Kreeka mineraal- ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.-18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15
märkimisväärseim majanduslik ja sotsiaalne fenomen. Rahvusvaheliste reiside arv on UNWTO andmetel kasvanud aastast 1950, kui tehti hinnanguliselt 25 miljonit reisi, 9 2005 aasta andmete põhjal 806 miljonile reisile. Iga-aastane kasv on keskmiselt 6,5 %. (Historical...2013) 2.2. Turismitrendid praegusel ajal Tänapäeval reisitakse enim siiski puhkuse, lõõgastuse ja vaba aja veetmise eesmärgil ja peamiselt reisitakse Euroopa piires. Peamisteks reisijateks on põhiliselt 45-56- aastased põhja- ning lääneeurooplased (sveitslased, hollandlased, sakslased, soomlased, rootslased, taanlased). Keskmiselt veedetakse aastas 2 puhkust, üks nendest kodumaal ja teine kaugemas sihtkohas. Eelistatuimaks on nn. ,,sea, sand, sun" puhkused ehk rannapuhkused. Suur osakaal on ka ärireisidel ning ringreisidel suurlinnades. Väiksema tähtsusega on puhkused maal, aktiivsed puhkused ning vähem külastatakse ka sõpru ja sugulasi
suured laeva tekid, et kõigil oleks ruumi liikuda. suured helehallid mugavad istekohad. kajutid pidid olema nii, et kõigil oleks võimalus välja vaadata ja mõõtudelt sama suured sõltumata inimese staatusest. Esimesele reisile siirdus 24. märtsil 1938 propaganda eesmärgil Inglismaale ja see oli kolmpäevane reis. Ainult väga hoolikalt valitud reisijad pääsesid esimesele reisile. Üllatuseks oli see, et reisijateks ei olnud peamiselt sakslased vaid üle kahe kolmandiku reisijatest olid austerlased. 17 kuu jooksul tegi Wilhelm Gustloff üle 50 ekskursiooni ning andis kokku 65 000 puhkajale unustamatuid kogemusi. Alates 22. septembrist 1939. võeti laev teenistusse hospidal laevana. 30. jaanuari 1945 kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist (Gdynia) 10 582 inimesega (neist 8 956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kell 21
Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette. Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid: 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4
Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette. Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid: 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4
mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku
tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete
agregatsiooni. Näit. kolhitsiin, koltsemiid, vinblastiin, vinkristiin on tuntud kui mitoosi mürgid. Taksool seevastu seostub mikrotuubuliga ja ei lase sel enam depolümeriseeruda. Mikrotuubulid eksisteerivad ühes kahes vōimalikust seisundist: nad kas kasvavad pidevalt vōi desagregeeruvad väga kiiresti. Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed. Interfaasi ajal on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid. Vesiikulite liikumine on kōige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mōlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. 2
e.Kr.). Kreekasse 4. saj. eKr ulatuvad samuti raviturismi juured, seal eksisteerisid mereäärsed kuurordid, kus pakuti hotellilaadset majutust. Raviturism sai alguse Kreeka mineraal ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 23 aastat, sai alguse 15
annaabi.ee 
