Eesti asundustegelane August tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), kuulunud mõisates. iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sa- Eestlaste kolmandaks, järjest kasvava jandit hiljem: Peale mõne üksiku jõukama ja tähtsusega asupaigaks sai Peterburi linn, reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei mistõttu seda osa väljarändest võib nimetada püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks ka linnadiasporaa kujunemise etapiks. Juba nälg maa järele ja võimata rasked olud meie pärisorjuse ajal sattus Peterburi jt. linnadesse kodumaal. Mõisnike suhtumist väljarändesse oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid. Vahel aga iseloomustab täpselt 1863. aastal nende
kaasnesid nende sündmustega teravad mõisnike-vastased väljaastumised. Mõisnikele teatati, et tahetakse kohe ja kõik korraga ära minna – ka siis, kui lahkumist takistatakse. Eriti sulased, aga sageli ka peremehed jätsid mõisatöö ja läksid linna väljarännuks passe nõutama. Eesti asundustegelane August Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sajandit hiljem: “Peale mõne üksiku jõukama ja reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks nälg maa järele ja võimata rasked olud meie kodumaal”. Mõisnike suhtumist väljarändamisse aga iseloomustab täpselt 1863 mõisnike põllutöölehes Baltische Wochenschrift toodud kirjutis, kus nenditi, et “väljarändamine toob meile suurt kahju: 1) kaasavõetav kapital läheb Eestist välja; 2) palgatööjõud väheneb tunduvalt; 3) töötasu tõuseb. Kõige tähtsam on aga see, et meilt