jätkub pärast surma? Kas elu jätkub pärast surma on üks paljudest küsimustest, mis kunagi ei saa vastust. On erinevaid uskumusi, mis juhtub pärast surma ja igal religioonil on oma seisukoht sellel teemal. Kristlased uskusid, et kui inimene on oma elu ajal teeninud hästi Jumalat, saab ta pärast surma taevasse, kus ta elab igavesti õnnelikult ja muredeta, kuid need kes ei ole teeninud jumalat peavad kannatama oma pattude pärast igavesti põrgus. Tänapäeva kristlus ei tunnista reinkarnatsiooni, kuid varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele, kuidas on inimene selles elus elanud sünnib ta uuesti. Usustakse, et mida havemini inimene oma praegust elu elab, seda halvemad võimalused on tal järgmisse elu sündides (hing võib uskumuste järgi uuest sündida sündida nt looma kehasse). Kui aga inimene teeb oma elu
filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega religiooni üle ja on sügavalt mõjutanud kooliharidust. Tänapäeval kaitseb seda nn teaduslik maailmavaade, mida vahel nimetatakse saientismiks
otsustama, looma. Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike?
NEW AGE'i MÕJU LÄÄNE-EUROOPLASTELE New Age on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Võetakse erinevatest religioonidest endale sobivaid komponente ja segatakse need kokku. Sellest hoolimata ei ole New Age religioon, see on mõtteviis, elulaad. Kuidas on New Age mõjutanud meid, lääne-eurooplasi? Esiteks tooksin ma välja ravimise kristallidega, mida New Age'i liikumise liikmed harrastavad. Alles hiljuti lugesin artiklit ühest Inglismaa spaast, kus on võimalik proovida kristallide ja muude vääriskividega keha eest hoolitsemist, ravimist. Teiseks, ka alternatiivne meditsiin on leidnud koha meie ühiskonnas. Näiteks minu ema, kellel on seljaga probleeme, käib valu ilmnemisel alati ühe mehe juures, kes tema selga masseerib, venitab, painutab, sellega ragistab ning raksutab ja valu kaob! New Age'i liikumise puhul kogunevad selle liikmed enesearendusgruppidesse või m...
Guru Nanak Dev (1469-1538) Levik India, Ameerika, Kanada, Suurbritannia Põhimõtted Usuvad ainujumalasse ja Kümne Guru õpetusse "sikh" õpilane. Kõik on jumala loodud. Inimesed kohtleksid üksteist heatahtlikult, sewa. Pühakiri "Guru Grant Sahib" Ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid, ei usu ka astroloogiat Peavad: tegema ausat tööd, mitte sallima diskrimineerimist, võitlema õigluse eest ja külastama gurdwarasid. Usuvad reinkarnatsiooni e ümberkehastumisse (nagu hindudki) Guru Nanaki õpetused: On olemas ainult üks jumal. Teeni ja palu seda ühtainsat jumalat ning ei kedagi teist. Austa jumalat, tee hoolega tööd ning ole abivalmis. Jumal tunneb rõõmu ausast tööst ja õiglasest eluviisist. Jumala ees ei ole rikast ega vaest, musta ega valget inimest. Üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb. Naine ja mees on jumala ees võrdsed. Armasta kõiki ja palveta kõigi heaolu eest.
Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? eesmärk on leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks moksa. 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Hinduistliku uskumuse kohaselt mõjutab iga tegu tulevikku - karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit?
lõpetamine. Nii kaua, kui meie keha elus on ,ei pääse me kannatustest isegi kui me kloostrisse läheme. Kannatus on elu osa nagu ka rõõmud. Seda võib näha nagu ühe mündi kaht eri külge - hea ja halb. Paratamatult on nii, et kogedes suurt õnnejoovastust, tekib meil kannatus, kui see otsa saab, sest igatseme seda taga ja täpselt samuti satume õnnejoovastusse, kui mingi suur kannatus, mida me kogesime üks hetk ära lõpeb. Samas, kui uskuda reinkarnatsiooni, siis pakub budism kui ka mitmed teised süsteemid meetodeid mitte enam tulla tagasi siia süsteemi, kus õnn ja kannatus kokku seotud on. Võib ka ise luua süsteemi ja käia teed, mis endale kõige meelepärasem on.
Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi. Vaaraod olid ise nii tähtsad, et neid peetigi jumalateks
1) Mida tähendab väljend "Aabrahamlik usund"? Mis neid iseloomustab? Nad kõik tunnistavad iidsetel aegadel elanud Aabrahami olemasolu, kes isiklikult kohtus jumalaga ning sõlmis temaga isiklikult lepingu. Kõigil aabrahamlikel usunditel on ühised tunnusjooned monoteistid usuvad ühte, kõikvõimsasse jumalasse, kes on loonud kogu maailma; Nende usk põhineb kirjutisel, mida peetakse pühaks kas siis Piiblil, Koraanil või Tooral; Nende usk põhineb hea ja halva vastandamisel hea on see, mida soovib jumal, halb on see, mis käib jumalale vastu. Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja? a) Mormooni kirik ehk Viimse aja pühad Jeesuse Kristuse kirik on rajatud Joseph Smithi (1805-1844) poolt, kes sai 1820.aastal ilmutuse, et kõik maailma kirikud on eksinud õigelt teelt. 3) ...
liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine Palverännak Varanasi Taimetoitlus Loomade austamine Pulmad on väga värvikad Suured pidustused jumalate auks Üleloomulik kogemus Hinduistid usuvad karmasse. Karna on teo ja tagajärje seadus. Karma sõltub inimese tegudest elu ajal. On olemas hea karma ja halb karma. Karma määrab ära selle, kas järgmine surm on eelmisest parem või halvem. Hindud usuvad hingede rändamisse ehk reinkarnatsiooni, teisiti võib öelda ka taassündi. Nad usuvad, et inimesel on aatman sisemine mina, mis läheb taassünni kaudu teistesse kehadesse. Hingede rändamine lõppeb siis, kui sisemine mina ühineb brahmaniga, maailma hingega.
Naistesse suhtutakse kui võrdsetesse kogukonnaliikmetesse. Nad saavad võrdsetel alustel osaleda kõikides tseremooniates. Nad ei pea kandma loori. Kaasavara ja lahutus ei ole lubatud. Keha paljastavate riiete kandmist ja lihahimu ärgitavaid mõtteid peetakse häbistavateks. Sikhism on monoteistlik religioon, sikhid usuvad sellesse, et vaid vaimsed olendid suudavad näha kaugemale illusioonist, nad usuvad hingede rändamisse, karmasse ja reinkarnatsiooni. Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu. Sikhide gurud ei pooldanud maailmast eraldumist selleks, et saavutada lunastus. Selleni võib jõuda igaüks, kes elab ausat ja normaalset elu. Rõhutatakse optimislikku ellusuhtumist. Pühad raamatud On kaks peamist allikad pühakiri jaoks Sikhs: The Guru Granth Sahib ja Dasam Granth.
aedviljad. 1. Usk Jaapanis Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism. Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk). Budism- budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga uue elu vorm sõltub sellest, kuidas olend eelmises elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies
väita, nagu oleks teaduse jätkuv arenemine kaasa toonud religioossete uskumuste kadumist. Mingit võitlust teaduse ja religiooni vahel tänasel päeval ei peeta. Ta nõustub, et inimesed olid minevikus kahtlemata usklikud, sest nad elasid religioosses ühiskonnas, kuid ei arva, et tänapäeva inimesed seda vähem on. R. Stark toob näiteks Islandi, kus vaid 2% elanikkonnast käib iga nädal kirikus, kuid subjektiivse religioossuse näitajad on kõrged. Koguni 40% islandlastest usub reinkarnatsiooni, 81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega. Tema mõtteid toetavad William H. Swatos ja Kevin J. Christiano, kes väidavad
objektidele. Ehk siis vaid vaimsed objektid, nagu mõistus, eksisteerivad. George Berkeley väitis, et mida me kujutame ette oma kehana on kõigest meie mõistuse taju. Mina kujutan vaimufilosoofia võtmes maailma ette pigem dualistlikuna ning kaldun toetama Descartes’i interaktsionismist lähtuvat seisukohta, et keha ja vaim on kaks eraldi substantsi, mis üksteist vastastikku mõjutavad. Olen suur reinkarnatsiooni teooria toetaja ning leian, et on kahtlemata võimalik, et minu vaim elab edasi pärast minu praeguse keha surma. Niisiis ei lükkaks ma kardinaalselt ka ümber Berkeley seisukohta antud küsimuses. Kui materialismi järgi on tõelisus oma põhiolemuselt materiaalne ning vaimseid nähtuseid peetakse mateeria keerukamateks, teaduslikult seletatavateks vormideks, siis idealismi kohaselt moodustavad reaalsuse hinged/vaimud. Idealismi alusepanija Berkeley
Tartu Tervishoiu kõrgkool LASTE EELMISED ELUD Referaat/Essee Juhendaja Marju Koor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sissejuhatus See teema, millest järgneva referaadi/essee kirjutasin on erinevatel aegadel kuidagi minuni jõudnud. Mitte, et ma ise oleks kuidagi reinkarnatsiooni tunnistajaks olnud, vaid seetõttu, et viimane juhtumi puhul rääkis mulle tuttav, et tema kolme aastane poeg räägib sõduritest ja sõjast. Poiss polnud iialgi näinud sõdu kajastavaid filme ega puutunud kokku sõjaga seonduvate mänguasjadega. Seega oligi ema jaoks hämmastav, kui Tallinnasse jõudes, oli väike laps hüüdnud oma emale, et "näe emme, siin ma teiste meestega marssisingi". See oligi tõukeks, miks hakkasin asja uurima
Heaks näiteks on Alfred Hitchcock'i film ,,Psühho", kus peategelaseks oli vaimse häirega noormees, kes tappis noori naisi. 1970.-1980. Aastatel hakati tegema juba kallimaid õudusfilme. Eriti seetõttu, et õudusfilmid olid saavutanud väga suure populaarsuse. Roman Polanski film ,,Rosemary's Baby" saavutas väga suure populaaruse, mistõttu tehti tol ajal palju okultismiteemalisi õudusfilme. Palju tehti filme, kus Saatan seestas mõne inimese. Filmides kohtas ka voodoo, musta maagia, reinkarnatsiooni, antikristuse teemasid. 1970.aastate lõpul muutus väga populaarseks teemaks kuidas grupp noori satub pingelisse olukorda, kus suur osa neist mõrvatakse, näiteks filmid ,,Texas Chain Saw Massacare", ,,The Hills Have Eyes". Kuigi õudusfilme tehti stuudiotes ning need olid A-kategooria filmid, tehti siiski ka palju B-kategooria filme. 1990.aastate alguses jätkati 1980.aastate teemadega jätkusid slasher tüüpi filmid.
kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus. ARISTOTELES Elas 4 sajandil eKr. Rajas Ateenasse oma koolkonna- Lykeioni. Jagas teadmised kolmeks: teoreetilised ( metafüüsika, matemaatika ja füüsika), praktilised ( poliitika, eetika) ja loomingulised. Metafüüsika- teosed olemisest ja tunnetusest
Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist on mõne religiooni ilminguga. Nii võib end ateistiks nimetav inimene uskuda reinkarnatsiooni ja/või saatuse ettemääratusse, kõige elava (sealhulgas taimede) hingestatusse vms. Seejuures ei pruugi ta ise üldse arvata, et usub ühte osa konkreetsest religioonist, vaid peab usutavat väidet kindlaks faktiks. Taolised uskumused kujutavad endast vääramatuid veendumusi, mis on nii kindlad, nii iseenesestmõistetavad, et ainuüksi mõte nende kahtluse alla seadmisest näib ebanormaalsena ning keegi ei hakka nende
erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Sarias peitub peamine vastuolu islami ja kristliku Euroopa vahel - Euroopas jõuti riigi ja religiooni lahutamiseni, traditsioonilises islamis seda pole. Hinduism on tuhandeid aastaid tagasi Indias tekkinud polüteistlik usund, millel puudub üks kindel asutaja. Hinduistid kummardavad lugematut arvu jumalaid, nt Visnut, Sivat, Krisnat jt. Hinduismil on palju harusid, neist suurem osa tunnistab pühade tekstidena veedasid. Hindud usuvad reinkarnatsiooni ehk ümbersündi: hinged liiguvad ümbersündide ahelas, mis põhineb karmal. Karma on inimese tegude, sõnade ja mõtete tulemus. Karmal on otsene mõju inimese elule ja uuestisünnile. Head mõtted ja teod loovad head karmat (vähendavad karmavõlga) ning seega toovad inimese ellu positiivseid sündmusi, halb karma aga tähendab probleemiderohket elu ning üha jätkuvat osalemist ümbersündide ahelas. Hindude eesmärk on vabaneda reinkarnatsioonist, selle
kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid.
tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483)
tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi
php/Hiina Religioon Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha (pilt1). Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalailaama (pilt2). Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad
1. RELIGIOON Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. 1.1 Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha. Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes dalai-laama. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma. 1.2 Konfutsianism
meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas
neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine ● teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta ● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul
absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega. Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb, läheb ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud. Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus
lõpu ja viib täieliku rahu ja õndusese seisundisse nirvaanasse. Kuigi budismile pandi alus Indias elavad budistid tänapäeval peamiselt Kagu-Aasias,Tiibetis,Hiinas,Koreas,Jaapanis. Pühakirjad pandud kirja kui Buddha jutt kuid need levisid suuliselt ja võib palju valeinformatsiooni olla.Budism ei vastada maist ja taevast elu. Elamiseks olevat kuus erinevat kohta,millest kaks ülemist asuvad taevas kolm alumist põrgus ning vahepeal on üks füüsilise maailma tasand. Usuvad reinkarnatsiooni ehk taaskehastumisesse. Hinduism- alguse sai Indias. Religioonil pole kindlat alusepanijat ega ühtset pühakirja,kuigi selle esmased põhimõtted oli kirja pandud veedades mis sisaldavad loitse,palveid,laule.Enamik hindudest usub mitut jumalat Visnu ja Brahma. Arvatakse kui keegi sureb sünnib ta uuesti. Need kes elavad õiglast elu sünnivad kõrgemasse kasti ja vastupidi.Hinduismi sümbol on eriline silp OM (ka AUM) Judaism ehk juudi usk sai alguse
noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid.
Metsaraamatud Arnajakad, Istungid Upanisadid 8. Kuidas kõlab "Ma olen brahman" sanskriti keeles? Aham brahma asmi (brahman loov jumal) 9. Mida tähendab " tat tvam asi" ? sina aatman oled Tema, brahman 10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? Moksa- leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? reinkarnatsioon 22 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? Elu pole muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja ja taassünni ringkäik 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? 500ekr 1000pkr 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: ,,Mahabhrata" (300ekr-300pkr), Ramajana 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Brahma, abikaasa on Sarasvati-õpetuse ja tõe jumalanna 18. Kes on hinduismis loodu alalhoidja jumalus? Kirjeldage tema atribuute:
ühel juhul on tegu kultuuritekstidega. sümbolite süsteem mis tekitab inimestes tugevaid, hõimavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse auraga, et need mõjuvad elulähedasena Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid
kops läks üle maksa süda vajus, saapasäärde meest sõnast härga sarvest Kehahingega seotud vari, teis, kuju, nimi, ise Sellega seotud optilised nähtused (tuul, taevakehade mõju), eufemismid e. Peitenimed. Vabahing – inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss Palju arhailisi vorme on morfoloogias Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel
suudlemine, seksuaalelu) · kops läks üle maksa · süda vajus, saapasäärde · meest sõnast härga sarvest Kehahingega seotud vari, teis, kuju, nimi, ise Sellega seotud optilised nähtused (tuul, taevakehade mõju), eufemismid e. Peitenimed. Vabahing inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: · Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss · Palju arhailisi vorme on morfoloogias · Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) · Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad
- Mees peab hoolitsema ema eest · Dzihaad = ,,püüd", ,,võitlus", ,,püha sõda" - Tähendab nii moslemi kogukonna relvastatud kaitset rünnaku vastu kui ka võitlust selle eest, et muuta islami ühiskonda ja enda elu tõeliselt islami ideaalidele vastavaks Veedausundid ÜLDINE · 3 usundit: - Hinduism Kujunes veedade õpetuse baasil Rõhutab reinkarnatsiooni ja sellest vabanemist - Buddism 6.5. .sajand eKr tekkinud Kritiseeris ametlikku preestrikasti ning õpetust hingest (aatman) ja selle vabanemisest - Dzainism 6.5. sajand eKr tekkinud Nõudis oma järgijatelt rangemat ja distsiplineeritumat enesekontrolli tee vabadusele · ,,veeda" = ,,teadmine" (sanskriti keeles)
Mis iganes tõuseb, see ka langeb ja mis langeb peab tõusma. 16. Ringluse tagasituleku seadus. Tuntud ka kui karmaratas, kord inkarneerub hing kolmandasse dimensiooni, on olemas arusaam, et see peab saama lõpetatud. Reinkarnatsioon on protsess, mille kaudu teadvuse jääv aatom ilmub teises kehas läbi inimese sünniprotsessi. (Seepärast avaldub geniaalsus noores eas.) Kogu karma peab saama puhastatud või andestatud ja teatud hinge aspektid täiustatud enne ei ole reinkarnatsiooni protsess määratud lõpule. 17. Seadus ülimuslikuks tahteavalduseks (Jumala Appikutsumine). See seadus on neile, kes töötavad teiste teenistuses. Iseend teenidavad olendid leiavad selle seaduse olevat mitteefektiivse. See seadus lubab taevariigil väljuda oma piiridest st üle astuda Mittevahelesekkumise seadusest. Oma appihüüdele lisa "Armulisuse seaduse all", kuna see välistab lisatingimuse, mille järgi meil pole õigust sekkuda asjadesse, mis rikuksid meie eksistentsi
Satanistile on arusaamatu selline ego, mis võiks ennast teadlikult eitada. Maades, kes seda kasutatakse vaeste meelte rahustamiseks, on arusaadav, et ego eitamist õpetav filosoofia mängib tähtsat rolli vähemalt võimulolijate jaoks, kellele masside rahulolematus kahjulik oleks. Kuid kui kellelgi on kõik võimalused saada materiaalselt kindlustatuks, aga valib ikkagi sellise mõtlemisviisi, siis on ta tõesti rumal! Ida müstikud usuvad sügavalt reinkarnatsiooni. Isikule, kel pole selles elus praktiliselt midagi, meeldib väga võimalus, et ta on olnud eelmises elus kuningas või saab selleks järgmises see leevendab ka vajadust respekti järele. Kui neil pole midagi, mille üle uhkust tunda, siis nad võivad lohutada ennast sellega, et selleks on järgmine elu. Kunagi pole juhtunud, et uuestisündi uskuja isa, vanaisa, vanavanaisa või keegi teine on olnud ,,hea karmaga" tänu sellele, et kuulub samasse usku ja rahvusesse kui tema kaasaegsed
· Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi. · Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega · Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma aega. "targale ja saladuslikule tahtele vastavalt". · Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle · Hindud ja Platon püüdsid seda seletada kohta, millal maailm loodi on mõttetu. reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on · Loodu ja ajalisus inimesed juba eelnevas elus oma saatuse · Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg määranud. ja vorm (igavesed ideed). · Tahtevabadus ja predestinatsioon · Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis · Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust.
ja halvad (titaanide) alged. Kehas (`soma') nagu hauas (`sema') vangis viibiva jumaliku hinge vabastamiseks sünnitas Zeus Dionysos/Lyseuse. Kultuslik praktika: kehavangistuses viibiva hinge päästmiseks piinarikkaist rännakuist peeti vajalikuks askeesi (lihasöömise keeld), puhastus- ja initsiatsiooniriitusi. Preestreid nimetati orfeotelestideks. Talitused olid salajased. Vagasid ootas õnnelik hauatagune elu, patused pidid minema Tartarosse. Uskusid ka metempsühhoosi ja reinkarnatsiooni. V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. Vanimad kreeka skulptuurid
püüdsin leida seletust. Selgus, et ema tõi ta siia, kuna ta "kuuleb häält oma peas sarnaselt telefonile", millega ta rääkis ja küsis kõike, mis ette tuli, sealhulgas näiteks, kuidas läbida teatud taseme arvutimänge. Vastused, mis poiss sai, olid alati õiged. Küsisin temalt, kas sel häälel on nimi, mille peale poiss vastas, et ta kutsub teda Aghton'iks, et ta on teisest tähtkujust, kust David isegi tuli läbi reinkarnatsiooni (kehastumise), et nad on kokku leppinud, et säilitada sellel maal kontakt kogu tema siinviibimise ajal. Küsisin temalt, kauaks ta kavatseb siia jääda. Vastuseks ütles ta, et kui arvestada aega nagu praegu, on see kusagil 200 aastat, kuid varsti tajume me aega teistmoodi, nii et ta ei saa seda öelda. Me rääkisime umbes tund ja aina rohkem ja rohkem hämmastas mind tema vastuste küpsus ja sügavus. Nagu selgus vestluse käigus, kuulusid mõned neist vastustest "häälele telefonis."
Läbinud reinkar- natsioonide tsükli, võib budist jõuda nirvaanasse (pühaduse ja kirgastumise seisund, kus ollakse vabanenud ihadest ja maapealse elu vaevadest). Budism, mis on levinud eeskätt Kagu-Aasias, ei toeta kastide süsteemi. See annab inimestele võimaluse sotsiaalseks liikumiseks (ühest klassist teise). Erinevat sotsiaalset positsiooni omavad inimesed võivad teha koostööd. Budistlikes maades, kus usutakse reinkarnatsiooni ehk uuestisündi, on valdav suhtumine, et inimesel on praeguses elus selline staatus, mille ta on ära teeninud oma tegudega eelmistes eludes ja võitle- mine oma elu muutmise eest on seetõttu mõttetu. Halbade tegude vältimisega ja harmoonia saavutamisega olemasolevates oludes on aga võimalik suurendada oma šanssi sündida järgmises elus kõrgemas staatuses. Konfutsiaanlus, mis on levinud peamiselt Hiinas, õpetab isikliku lunastuse saavutamise olulisust
annaabi.ee 
