o VÕS § 208 tingimused Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1) piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale isikule – Reinholdile. Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu nõustus müüja läbi tahteavalduse Pöial on veits kahtlane, see ei pruugi olla nõustumus. Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108 alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi
Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp). Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane. 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant. Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga
privileega aksepteerima, siis valiti 1532 osa Saare-Lääne toomkapiitli ja vsallide poole uueks piiskopiks Riia peapiiskopi konjuutor. Sõjategevus kohati päris äge, selle käigus põletati maha Vana-Pärnu linn. Lõppkokkuvõttes Wilhelm kaotas selle sõja, pidi oma pretensioonidest loobuma. 1534 saavutati kokkulepe. Päris süüdlasteks tegi Wilhelmi pooldanud Saare-Lääne aadlikud, kellelt nõuti kulude katmist nii Wilhelmile kui ka Reinholdile. 1539. sai Wilhelm ise Riia peapiiskopiks. Selles seoses on esimest korda nim ka Haapsalu Valget Daami - Wilhelmi pühitsuse küsimus oli poliitiliselt oluline - tema rivaalid üritasid teda sundida pühitsust vastu võtma. Üks argument, mida Wilhelm kasutas, et miks ta pühitsust vastu võtta ei saa, oli see, et ta Haapsalu kodusõjas nägi valge naise lummutist, mille tõttu ta ei julge kirikusse minna. 1546 maapäev Wolmaris võttis vastu otsuse, et ükski Liivimaa maahärra ei tohi
annaabi.ee 
