esimese ronimise. Ta ronis umbes 3000 jala kõrgusele Beislerspitzenis. Lõuna Triolis on lahkarvamusterohke poliitiline ajalugu, mis on põhjustatud Itaalia ja Austria lahkarvamuste pärast. Isegi praegu on orus nii Itaalia kui ka Saksa nimesid. Enamus pered Lõuna Triolis kasvavad samamoodi, nagu ka Messner oli kasvanud, olles Itaalia kodanikud aga kõneledes Saksa keelt. ,,Mu ema andis meile vabaduse teha seda, mida me tundsime, et me teha tahaks," räägib Messner. Reinholdi isa, Josef Messner, ametilt õpetaja, oli keeruline mees ja ka tema suhted perega olid keerulised. Ning nagu ka teised orus, kasvatasid ka Messnerid köögivilju ja pidasid kanu. Mil nende ainus õde Waltraud aitas ema majas, olid poisid ametis välistöödega. Reinholdi ametlik abikaasa Ursula Demeter (Uschi) ütleb, et Reinholdi isa elu oli raske, sel ajal hääletati selle eest, et Lõuna Triol saaks võimaluse hääletada. Kes hääletab Itaalia poolt,
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus.
Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks. Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn. 1696) omandas Johann lisaks Säreverele Padenormi, Petzali, Seluste, Metzeboe, Torri külad ja Laupa mõisa. Peale Johanni surma sai valduse omanikuks tema poeg Otto Hermann von Uexüll-Güldenband (surn. 1713). Viimane oli abielus Wendula Kalitiniga (surn 1766). Aastatel 1716, 1726, 1732-1734 oli mõis panditud Joseph von Gröningule (surn. enne 1751),
kasumit kui viinaajamisest; see oligi too peamine vedru, mille najal kogu tollane mõisamajandus funktsioneeris. Siversite Sugukond Peter Sivers ( 1674 1740 ) Stades pere vanim poeg Peter Reinhold von Sivers ( 1760 1835 ) Esimene Heimtali mõisa omanik oli Õisu mõisniku Friedrich Wilhelm von Siversi poeg Peter Reinhold isa teisest abielust Anna von Sculziga. Jegor Julius von Sivers ( 1823 1979 ) Sündis kümnenda lapsena Peter Reinholdi teisest abielust. Hermann Friedrich Georg von Sivers ( 1815 1867 ) Oli 8-aastane, kui teda hakkas 1825.aastal õpetama toeloogiakandidaat Ferdinand Valter. Sündis üheksanda lapsena, temast vanam oli vend Peter Anton ( 1853.aasta Räpina mõisnik) ja noorem vend Jegor Julius. Praegusel ajal tehakse Raudna Põhikoolis remonti ning taastatakse vanad asjad . Raudna kooli spordihoone sai eelmise aasta sügisel valmis, aga kivimüüri veel renoveeritakse.
Liivimaa lootis teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm suutis end kehtestada aga vaid piiskopkonna mandriosas, samas kui saared jäid Reinholdi kontrolli alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus.
*Seisustevahed Baltiaadliku Timotheus von Bocki abiellumine lihtsa talutüdruku Eevaga oli teiste aadlike arvates ennekuulmatu. Eeval tuli taluda teiste halvakspanu. Näiteks kui nad üheskoos kirikusse läksid. ,,Meie läksime kolmekesi ette ja võtsime kantsli all Bockide pinkides istet. Ja siis tõusis Lustivere mõisaproua Marie Samson von Himmelstiern äkitselt püsti ta istus sealsamas aadlipingis, rida meist tagapool ja nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa. Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja. Ja ma vaatasun irvitusega ja lämbusmistundega läbisegi, kuidas kõigepealt tõusid prouad Pajusi proua Vietinghoff ja Pärsti proua von Below ja tont neid ja nende nimesid teab, ja nende järel veidi vähema või pikema viivitamisega nende mehed ja kuidas meie ümbrus läks Samsonite kannul mõne minutiga lagedaks." Kõige sellepärast tundis Eeva ennast veidi halvasti, aga Jakob ei teinud sellest
mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist!" Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja." Proua von Himmelstierni välimust kirjeldatakse napilt, tema iseloomustamisel on rõhk tegudel. Kirikust demonstratiivselt väljamarssimise seostab ta seisusekütkes, endi positsioone rõhutava stereotüüpse aadliprouaga, kellele talupojapäritolu tegelased aadlipingis on
Teine suurem asutis oli siin Elva aleviperioodi keskel Petersoni kudumistöökoda, mis varustas enda toodetega peamiselt Tartut. Lisaks tegutsesid Elvas Sepa riidevärvimis- ja vanutamiskoda, mis täitis ka suuremate linnade tellimusi, tegutses veel ka Kenkmanni limonaaditehas, Blankeni maiustustetöökoda, Partsi tsementbetooni tööstus, millel olid ka väljaspool Elvat osakonnad. Suurematest ettevõtetest vääriks ülesmärkimist ka siin tegutsenud Reinholdi grammofonitehas. Linnas tegutsesid lisaks sellele ka nahaparkimiskojad, puuhoovid, mehhaanikatöökojad, jne. Lisaks nendele tegutsesid veel ka kõiksugused töötoad, mis kuulusid peamiselt käsitöölistele ja kasutasid peamiselt oma peremeeste tööjõudu. Kuigi neil viimastel ettevõtetel puudusid väljavaated edaspidiseks arenemiseks osutusid need ikkagi vajalikuks alevile. Peale nende tegutses Elva ligikaudu 10 suuremat võõrkeelset pansionaati ja võõrastemaja ja enamik
Kas te võiksite rõdule minna ja kontrollide? Te peaksite leidma märke sellest kohast kus kepp kinni oli. ´´ Aga miks peaks härra Reinhold (Eleanora panga juhataja) ootama kinnises toas?´´ jätkas inspektor küsimist. ´´Ma arvan, et mõrvar ütles talle et tal on tähtsat informatsiooni ja juhendas teda et ta toa lukku paneks ning sees ootaks.´´ vastas Jim. ´´See on kõik! Te liigute punktist liiga kõrvale! Kes tappis minu parima sõbra, härra Reinholdi!?´´ Karjus peokorraldaja vihaga. ´´Ainult üks inimene, kes maja põhjajoonist väga hästi teab oleks saanud seda teha...ja selle aja jooksul, kui mõrv toimus oleks ta võinud olla ükskõik kus ilma, et keegi teda kahtlustaks. See isik on... ´´ räägib Jim, kuid jääb enne nime seisma. Pinge täitis tervet tuba. Kannatamatu Herman küsis ´´Kes see on Jim?´´ Jim tõstis käe ja näitas näpuga ratastoolis olevale peokorraldajale ´´ See oled SINA vanamees!!´´
“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Mait leidis, et Reinholdil ei olnud õigust lauanõusid kolmandale isikule müüa, sest Maidu ja Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha 20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu nõuda lauanõude üleandmist
...)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist!" Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja." Proua von Himmelstierni välimust kirjeldatakse napilt, tema iseloomustamisel on rõhk tegudel. Kirikust demonstratiivselt väljamarssimise seostab ta seisusekütkes, endi positsioone rõhutava stereotüüpse aadliprouaga, kellele talupojapäritolu tegelased aadlipingis on
saatuse kujutamisele. Selline on näiteks artikkel Gerta Reinholdist ja tema abikaasast Theodorist, kes oli üks vähestest eestlastest, kes kandis kogu ulatuses ära Nõukogude Liidus määratud karistuse 25 aastat vangistust Siberis. Selle artikli autori eesmärgiks on samuti näidata eelmisel sajandil elanud eestlastele osaks saanud saatust. Nii selle loo kui ka ajakirja üldisemat eesmärki iseloomustab kokkuvõtlikult artiklis esinev Gerta Reinholdi tsitaat: ,,Eks igaühel tuli oma osa kanda sellest, mis meie kõikide peale tuli..." Ajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud kolm portreeloo taolist artiklit: ,,Naisajakirjandus ja värvika elulooga Nellie Bly" (2/2011), ,,Kultuur ja elu" (3/2011) ja ,,Tõnu Uusküla. Kõik materiaalne kunagi hävib" (3/2011). Lugu pealkirjaga ,,Kultuur ja elu" keskendub peamiselt ajakirjanik Jüri Kotsinevile ning suures osas tema baltisakslasest
mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist!" Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja." Proua von Himmelstierni välimust kirjeldatakse napilt, tema iseloomustamisel on rõhk tegudel. Kirikust demonstratiivselt väljamarssimise seostab ta seisusekütkes, endi positsioone rõhutava stereotüüpse aadliprouaga, kellele talupojapäritolu tegelased aadlipingis on
annaabi.ee 
