CMV põhjustab tavaliselt subkliinilist infektsiooni: persisteeruv või latentne sümptomiteta infektsioon. Kliiniline pilt immunvastusest. Haigused. Peamine väljendus lastel/täiskasvanutel: asümptomaatiline. Närvisüsteemi haaratuse puhul polüneuriit, müeliit, lümfoidsüsteemist mononukleoosisündroom ja post-transfusioonisündroom, kahe eelmise komplikatsioonina kardiit või hepatiit; silmi, kopse, soolikat ei mõjuta. Reinfektsiooni reaktiveerumine – tavaliselt asümptomaatiline, v.a. immuunpuudulikel. Vastsündinutel: kurtus, aju kaltsifitseerumine, mikrotsefaalia, vaimne mahajäämus. Perinataalne, postnataalne infektsioon tavaliselt asümptomaatiline. Kongenitaalset määratakse süljest või uriinist 3 nädala jooksul sünnijärgselt. Immuunsupresseeritutel peamine väljendus: dissemineerunud raske haigus. Silmad: koorioretiniit, kopsud: pneumoonia,
Mükoplasmade kasv on väga aeglane, kuni 6 nädalat, kasvu hinnatakse valgusmikroskoobi all suurendusega 10x, identifitseerimine toimub spetsiifiliste fluorestseerivate antikehade abil. M.hominis kasvab arginiini sisaldaval söötmel “praetud muna” sarnaste väikeste pesadena. SERODIAGNOSTIKA. Kasutatakse pneumoonia diagnoosimisel. Mycoplasma pneumoniae infektsiooni korral tekivad IgM antikehad 1.-2. haigusnädalal, kõrgeim tase on 3.-4.nädalal, kaovad 8.-9. nädalaks. Reinfektsiooni korral tekivad IgM antikehad harva. IgG antikehad tekivad 2. haigusnädalal ja püsivad 2-4 kuud. IgA antikehad on samuti värske nakkuse tunnuseks, kuid nende osatähtsust on veel vähe uuritud. IgA antikehade taseme tõus vereseerumis on kiirem kui IgM antikehadel ja ka nende tase langeb kiiremini. IgA antikehade taseme määramine on eriti oluline täiskasvanute haigestumise puhul, kellel IgM antikehad võivad mitte tekkida.