NK-rakud lüüsivad nakatunud rakud, sest need ei esitle enam AG-ne. Interferoonid on antiviraalsed valgud, mis takistavad viiruse paljunemist. On väikesed (15-30kD), taluvad kuumust ja madalat pH-d. On eriti olulised akuutsete, lühiajaliste infektsioonide puhul, ei avalda mõju infekteeritud rakule on peremehe, aga mitte viiruse spetsiifilised. Paljud viirused neutraliseeritakse AK- de poolt - tähtis infektsiooni akuutses faasis ja reinfektsionide korral. AK-d on efektiivsed kui takistavad kas viiruse seondumist rakuga või blokeerivad viiruse envelope fuseerumist raku plasma membraaniga. Kui viirus on jõudnud latentsesse faasi (kui viiruse DNA integreerub peremehe kromosomaal DNA-sse), siis on Th ja Tc rakud põhilised antiviralkaitses. Aktiveeritud Th1 rakud toodavad IL-2, IFN, TNF-i, mis vastavad viirusele otse või kaudselt. Spetsiifilised Tc rakud tekivad 3-4p jooksul peale infeks algust, Tc max
need ei esitle enam AG-ne. IL-12 aktiveerib samuti NK rakke (infektsiooni varajase staadiumis). Interferoonid on antiviraalsed valgud, mis takistavad viiruse paljunemist. On väikesed (15-30kD), taluvad kuumust ja madalat pH-d. On eriti olulised akuutsete, lühiajaliste infektsioonide puhul, ei avalda mõju infekteeritud rakule on peremehe, aga mitte viiruse spetsiifilised. Paljud viirused neutraliseeritakse AK- de poolt - tähtis infektsiooni akuutses faasis ja reinfektsionide korral. AK-d on efektiivsed kui takistavad kas viiruse seondumist rakuga või blokeerivad viiruse envelope fuseerumist raku plasma membraaniga. AK-d ja komplement võivad ka agglutineerida viiruspartikleid või funktsioneerida opsoniseerivate agentidena, hõlbustades Fc või C3b retseptor- vahendatud (viiruspartiklite) fagotsütoosi. Kui viirus on jõudnud latentsesse faasi (kui viiruse DNA integreerub peremehe kromosomaal DNA-sse), siis on Th ja Tc rakud põhilised antiviralkaitses
annaabi.ee 
