läbimõõduga ligikaudu 20 km. Neid ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40 protsenti pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid näiteks meie Kuu kõige heledamad alad on poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal, tema pind on hallikaskollast värvi. Pool sealsest ainest koosneb räniühendeist, ülejäänu veest ja jääst. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju. Ganymedese üldiselt üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedatel ning need on täis 5-15 km laiusi ja kuni saja meetri kõrgusi vagusid. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kusagil üle kilomeetri
Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel
Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju -- servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes 9 kümme korda vähem kui tumedamatel aladel
paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju -- servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel
Lõpuks jõudis ta ka kohale sihtmärki pikka kahekordsesse lampkatusega puumajja. Seal majas elas professorihärra, kes oli vana, hallihabemega, peenikese näoga venelane. Esimene päev mööduski üksteisega tutvumisega. 3 Teisel päeval võttis Ain uue teenistuse käsile. Tal oli vaja ainult kirjutada kirju, mis teadusmehed väljauurimise varal otsustasid ja välja rehkendasid. Tal jäi samuti palju aega võõra linnaga tundma õppimiseks. Pea leidis ta ka sealt sõpru, kelle keskel tal ei olnud võimalik halba seltskonda sattuda. Koju ta sõnakestki ei kirjutanud ega ka ei uurinud mis seal toimub. Hoolega tarvitas ta oma rohket aega õppimiseks. Vana lahke professor, kelle teenistuses ta seisis, andis aega ja ka rahalist abi ülikooli ettelugemisest osa võtta. Ain sai hea tunnistuse. Tal läks kõik aeg hästi kuni talle meenus Eestimaa ja vend Peet ja tal hakkas
tähti ümbritsevast tolmust. Tähed on selles parves umbes 30 miljonit aastat vanad ja planeedisüsteemid nende ümber just täpselt selles eas, mil suuri kokkupõrkeid arvatakse toimuvat rohkem kui hilisemates arengujärkudes. Teadlased avastasid ainult ühe tähe ümbert nii palju tolmu, kui võiks arvata sellistel suurtel, kuusid loovatel kokkupõrgetel tekkivat. Tolmu hajumise tõenäolist kiirust arvesse võttes rehkendasid teadlased välja, et piisavalt suuri põrkumisi leiab aset ainult umbes 5 kuni 10 protsendis päikesesüsteemidest. Aga et mitte igast kokkupõrkest ei sünni uus kuu, siis on meie Kuu moodi kuusid universumis arvatavasti veel vähem. Meie Päikesesüsteemis ka tundub vaid Maal olevat põrkest pärinev kaaslane. Teised planeedid on arvatavasti lihtsalt gravitatsioonijõuga endale kaaslased haaranud.
Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. (Allikad 4, 5, 8, 10) Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju , servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. (Allikad 4, 5, 8, 10) Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need