REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5
kapituleerumisega lõppes sõjategevus, kuigi sõda ise kestis veel edasi. 1721. aastal kirjutati alla Uusikaupunki rahule ja liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg Eestis oli lõppenud. Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla. 6. Vene võim Eestis asehalduskorrani Põhjasõda laastas Eestimaad korralikult. Elu kaotasid pooled eestlased, hooned olid hävinud, kirikud olid metsa kasvanud. Viletsas seisus olid ka mõisad, mis erinenud oluliselt talupoegade rehielamust. Kasin toit ja viletsad riided rääkisid vaesusest. Aga juba 18 sajandi keskpaigaks hakkab rahvastik juba taastuma. Eesti elanike piir ületab ka juba poole miljoni. Kuigi Venemaa oli sõja võitnud, polnud ta kindel kohalike usaldusväärsuses, sellepärast alustati juba varakult restitutsiooniga ehk mõisamaade tagasi andmist nende eelmistele omanikele, mõisaga koos sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja
Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe. Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid. Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte ruumidest ning olid suitsuvabad ning neil võisid olla klaas aknad. Olid laud põrandad, varem olid savipõrandad või lihtsalt muld. Uuenduseks oli rehielamust eraldi ehitatud elamud. Võeti kasutusele petroolium lambid, mis olid olemas igas talus (1-2). Muutus talude sisustus, hakati ostma juurde mööblit (Ise enam ei tehtud), sest olid olemas vabrikud, mis tootsid odavamalt mööblit. 19. saj lõpul hakati sööma puhast rukileiba (Enam ei söödud aganaleiba). Vallakogukond: 1899. aastal toimus suur valdade ühendamine. Ennem Eestimaa kubermangus oli 1000 valda, alles jäi 400 valda peale 1899. aasta ühendamist.
piiskopilinnustes (sisuliselt olid needki mõisad - suurmõisad, jäädes nendeks ka edaspidi). Sellepärast koosnes tavalise mõisa hoonestik elumajast, mida algusest peale kutsuti mõisa häärberiks ja tavaliselt veel tallist ja rehest. Tollal (17. saj) olid mõisad välimuselt paljus talude sarnased: häärber oli õlgkatusega 1-korruseline palk- või kivihoone, parki ei olnud. Üsna rustikaalne lahendus, võib selle kohta öelda. Talurahva rehielamust erines see vaid oma Saksamaa elamutüübi mõjul rajatud siseplaani poolest (paljud sisserändajad-mõisnikud olid pärit Saksamaalt). Hiljem, stiilsete peahoonete - härrastemajade ja losside tekkides jäi häärber enamasti valitseja või teenijate majaks. Mõisaasula ise ei olnud territooriumilt kuigi suur. Kaitseks metsloomade vastu oli see ümbritsetud kõrge lattidest või vitstest punutud taraga. Häärber asus ansambli keskosas, sageli põhja-lõuna või edela-kagu suunas orienteerituna
annaabi.ee 
