Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest).
Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest).
raamatuid. Vanad majad on mulle alati huvi pakkunud, samuti meeldib mulle 2 meisterdada. Õpetajad pakkusid loovtööde teemasid ja esialgu kavatsesin teha tavalise talumaja. Koostöös juhendajaga jõudsime otsusele, et hakkan valmistama rehielamu mudelit. Kõigepealt lugesin ülevaateraamatut Eesti talurahva ehitiste kohta. Sain teada, et rehielamuid on Eestis mitut liiki. Oma uurimisteemaks valisin Lõuna-Eesti rehielamu. Mina ise elan Lõuna- Eestis, samuti tean oma koduküla vanu maju. Pärast teemaga lähemalt tutvumist otsustasin valmistada sellise rehielamu mudeli, mille katus käib pealt ära ja on näha elamu sisemus. Loovtöö tegemise käigus sain teada, milline oli oma ajal rehielamu. Õppisin paremini kasutama töövahendeid, materjali ja muidugi oma vaba aega. Palju vaeva
Tänapäeval on kindel, et rehielamu kui suur hoone on kohapealse arengu tulemus. Leitakse, et rehealune sai alguse suitsutoa esikust (Lõuna-Eestis). Valdav rehielamu Eestis sai algusevilja sisseveoks rehetoa kõrvale ehitatud sammastele tugineva lahtise varjualusena (sellest nimetus ka rehialune), mis edasiselt said kindlad palkseinad. 18.saj valgustuslikus õhkkonnas hakkas baltisaksa avalikkus rõhutama pimedate suitsutubade ebatervislikkust. Tehti ettepanek avalikkusele hakata rehielamuid asendama rehest lahus seisvate korstanaga elamutega. See üritus vaibus aadli vastuseisu tõttu. 2.4.Taluhooned uuenevas ühiskonnas Taluarhitektuur oli järjest enam mõjutatud üldisest 19.saj II poole majanduslikust ja kultuurilisest arengust, nt ehitustehnika täiustumine, uute ehitusmaterjalide tulek. Aina enam levis ilma pähikuteta puhas- ehk tappnurk. Eluhoonete seinad tahuti nii seest kui ka väljast siledaks. Aknad ja uksed tehti senisest suuremad ja tugevama raamistusega
karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga
Lihttööjõud mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe. Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid. Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte ruumidest ning olid suitsuvabad ning neil võisid olla klaas aknad. Olid laud põrandad, varem olid savipõrandad või lihtsalt muld. Uuenduseks oli rehielamust eraldi ehitatud elamud. Võeti kasutusele petroolium lambid, mis olid olemas igas talus (1-2). Muutus talude sisustus, hakati ostma juurde mööblit (Ise enam ei tehtud), sest olid olemas vabrikud, mis tootsid odavamalt mööblit. 19
Ilmus uus hoone- moonakamaja" sinna sai moonakas endale siis ühetoalise korteri soetada. Talurahva ühiskonnas peeti mõisamoonakaid kõige madalamaks kihiks üldse. Mõisates kasutati ka päevatöölisi hooajatöödel (tavaliselt palgati vabadikkude seast). Ajapikku tekkis aga selge tööjõupuudus. Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber tegema- tehti tulekoldele korsten juurde, teiseks hakati rehielamu siseselt ehitama uusi kambreid (need siis reeglina juba klaasakendega), ehitati ka köök ning hakati ka laudpõrandaid rajama. Eriti 19 sajandi teisel poolel hakati ehitama omaette elumajasid, mis seisid eraldi rehes. Viimastel kümnenditel mutuus eriti populaarseks see. Oluline muudatus ka 1860-70 oli petrooliumilampide kasutuselevõtt- see oli revolutsiooniline.
annaabi.ee 
