Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Uus
kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust.
Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate
otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt
pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega.
Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate
ehitamist. Uute küttekollete pliidi, soemüüri ja lõõridega ahju ning korstna ehitamisega muudeti kambrid kogu
aastaks soojadeks ja suitsuvabadeks eluruumideks, kuhu elu rehetoast kandus, rehetuba jäi esmajoones
majandusruumiks. Vanade kambrite asemele hakati ehitama uusi ja avaramaid. Peamiselt Lõuna-Eestis suurendati
kambrite arvu neljani ja üks neist muudeti köögiks
annaabi.ee 
