Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rehepapp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rehepapp, külarahvas, nalja, omalaadne, vanarahva, targem, varastamine, varastas, matsid, ehted, vargaid, olendeid, kuulsaks, haiglas, tervet, kevadetTEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta
Ometi tulevad sealt selgelt välja Põhja Konn, karude suhted naistega, ning nagu pealkirigi ütleb ussisõnade oskamine. Ka narratiiv on mõlemal romaanil võrdlemisi sarnane. Lisaks rahvusmütoloogiale, on nad mõlemad ka ajaloolised romaanid, kus on küll asjadega liialdatud ning neid naeruvääristatud, ent ometi annavad nad edasi ka killukest reaalsust. On ju tõsi, et ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad, ilma õiguste ja varanduseta, oli mõisast varastamine tavaline nähtus. Seda motiivi on käsitlenud paljud ajaloolised romaanid, aga näiteks vastukaaluks Vilde teostes esinevatele võikatele talupoegade peksmiste kirjeldustele võtab Kivirähk teise seisukoha ning kirjeldab seda kõike huumoriga, kus kohati saavad varastajad, kes mõisa aidas ohtralt seepi sõid, oma karistuse ise kätte kõhuvalu näol. Ajalooline tõsiasi on ka eestlaste n-ö ürgaeg, mil uhked ristisõdijad tulid meie maale
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
· toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning
ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 4 Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online-intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis. Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Mida arvate võru keele tulevikust? Olen optimist, võru keel on elujõuline ja Võru Instituut aitab seda veel omalt poolt väärtustada, et anda võru keelele rohkem väljundeid. Ma usun, et võru keel ei ole nö ajutine moepuhang, praegu on ta lisaks kõigele muule ka populaarne. Usun, et tuleb aegu, mil võru
nüüd poistel luba öösel ehal käia ja tüdrukutel poisse vastu võtta. Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba vähegi lubas, läksid tüdrukut rehetoast aita magama ja olid seal kuni suure sügiseni. Siis said poisid ehal käia. Tavaliselt toimus see neljapäeva ja laupäeva õhtuti, hilisemal ajal asendus neljapäev pühapäevaga. Eks tüdrukud teadsid poisse oodata ja selleks tehti ettevalmistusi,
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased:
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust
tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu
koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine
kanepit, siis prooviti amfetamiini ja ,,mooni". Seejärel ilmus heroiin. Proovis seda nagu ka teisi narkootikume tädipoja soovitusel. Tädipoeg on aasta vanem. Nad on koos kasvanud, elavad ka kõrvuti majades. Muidugi ei arvanud ta, et süstla otsa tolknema jääb, et osutub "süsteemis" olevaks. Jah, tal ei läinud selle kahe ja poole aasta jooksul, mil ta heroiini süstis, päevas mitte eriti rohkem kui 400-500 krooni, aga ta oli" süsteemis." Raha narkootikumide jaoks sai varastades. Varastas poodidest, tänaval jne. Ainult kodunt ei varastanud, müüs üksnes oma asju. Loomulikult said vanemad asjast lõpuks aru. Oli väga karm jutuajamine isaga. Tõsi, isa ostis noorukile pärast seda jutuajamist auto, mitte küll uue, kuid ikkagi. Ainult et juhilubade ostmise jaoks ta raha ei andnud. Nemad siis kihutasid autoga ringi, aga jäid politseile vahele. Nad ei täitnud politsei korraldust peatuda, ning politsei eest põgenedes sõitsid auto täiesti "romuks"
J tahtis ta mune katsuda. Vastupidise rääkimini mõjus vastupidiselt, teda ei uskunud keegi ja pedeks hakati tede hüüdma veelgi sagedamini kui varem. Isa helistas ja käskis ema juurde tagasi minna, sest ema ei saa ise hakkama. J vihastab- ,,kui kõik on juba ammu turvaliselt oma vaimse tervise huvides minema tõmmanud, miks mina kes pidin teda viimased aastad täiesti üksi taluma ja kasvatunud? Mismoodi MINA jätsin ema üksi vinduma?" ,,Ma tõesti mõtlesin, et nüüd, kus olen vähegi targem ja vanem, oskan emaga paremini ümber käia ja neid intsidente mitte tekitada, aga nähtavasti on mu eneseuhkus siiski liialt kõrge, et kõike alla neelata. Või olin ma lihtsalt liiga väsinud või.. ma ei tea. Igal juhul on Ege juures parem ja kuigi vahel sajab mulle vihma voodisse ja näen rotte märksa sagedamini, on hingerahu siiski tähtsam." +2,1 Koolis on nii nagi ikka. J suhtleb ainult kolme poisiga- Petsi, Roberti ja Stinnuga
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga 11 kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud.
pilv olla. Puhh arvas, et see on hea mõte kui C tuleb vihma varjuga ja karjub Puhhile, et vist hakkab vihma sadama- kuna sellisel juhul läheksid mesilinnud ära. Puhh arvas, et need pole üldsegi õiged mesilased ning soovis alla tulla ning Robin üritas püssiga õhupallile auku sisse lasta, ning nii saigi Puhh alla. Puhh läks jänesele külla sööma, kuid Puhh jäi kinni. C otsustas, et kõige targem oleks Puhh sinna paika jätta ning oodata, millal on ta juba kõhnem. C lugeski nädala ühte raamatut Puhhile. Pärast nädalat tulid mitmed metsaelanikud appi ning Puhh sikutati urust välja. Puhh ja Notsu avatastasid jäljed, Puhh arvas, et need on Pusa jäljed. Notsu tahtis ära minna, kuid just siis tuli C puu otsast. Tuli välja, et tegelikult Puhh ja Notsu ajasid enda jälgi taga. Iiah arvas, et tema saba on kadunud, saba leiti öökulli juurest, kelle juurde mindi abi
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle is
teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk. Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mälestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu päeva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lõpuks otsustas Joonas, et läheb sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei
Religioon võis seisneda viljakuse aspektis. Keskendub selle, mis on ühiskonnale vajalik ja kasulik, tekivad ka seetõttu keskused. Üks kõige kuulsam ese, mis on Mesopotaamiast teada on vaas, aga ei tea milleks seda kasutati. Universumit kujuatati vaasil alt ülesse: veetaimed, siis loomad, siis inimesed, kes kannavad veest välja toiduained ja siis üleval linna viljakusjumalanna. Toimus muuseumi rüüstamine, mille käigus hävitati palju skulptuure ja tõlkimata tahvleid. Vaasi varastas mingi lihtne mees ja kui kuulis et võib karistada saada, siis ta mattis selle enda tagaaeda. Uruk oli linn, kust on leitud väga palju vanu asju ja seal asus ka see muuseum, mida rüüstati, ka ühte kõige kuulsamat jumala kuju oli kahjustatud. Varajane usund oli toidule keskendunud. Ningiru – põllumaade omanik Materjalid: http://ut-ee.academia.edu/PeeterEspak/Papers http://ut-ee.academia.edu/VladimirSazonov 18 II osa
Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. 1890. aastal ilmus ,,Dorian Gray portree". Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad
annaabi.ee 
