Rehepapp kui eluviis
I.Rehepaplus kui eluviis.
1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai
alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna,
mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja
eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja
mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka
pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja
soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama
igasugustes keerulistes oludes.
2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta
nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks"
(lk.20), manitseb Rehepapp