Pigem sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik,
kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama poolega. Mitte mis tahes folkloorne aines, vaid vanad majad, reheahjud jm. Seal hakkavad 1930ndate teisel poolel järjest rohkem liikuma nõiad, surnud jt - morbiidne, tume seltskond. + teemavalik on ühelt poolt teadlik, aga teiseltpoolt rõhutab Kangro ise, et ta on unenäokirjutaja ja eks ta on sellest rääkinud uskumatuid asju, kuidas ta on treeninud unenägude nägemise välja * B. Kangro "Ajatu mälestus" unenäolisuse sujuv ühendus tegelikkusega on Kangro erijooni. Ka näiteks kontuuride hajudus, objektid on hämaras.
annaabi.ee 
