kogu oma hõlptulu riigile trahvina maksma ja veel enamgi. Prostitutsiooni ohjamiseks on olemas kõik eeldused: ühiskonna ootused korra suhtes; piisav seadusandlik baas; politsei valmisolek ja pädevus; koolitatud ja kogemustega sotsiaalvaldkonna inimesed, kes oskavad ja tahavad hätta jäänud naisi abistada. Tulemuslikuks prostitutsiooni kontrolli alla võtmiseks peab riik toetama vastavaid sotsiaal- ja rehabilitatsiooniprogramme ja arendama tegevusi, mis aitavad likvideerida prostitutsiooni tekkepõhjusi (integratsiooni tõhustamine, tööhõive, sotsiaalne turvalisus). See kõik on aga aega, jõudu ja ressursse nõudev tegevus, millega jõuame teadmiseni, et prostitustioon on hetkel probleem, mida eemaldada on võimatu. Antud hetkel tuleb sellega leppida, sest laita neid, kes sellise tee valisid põhjusega, et toita oma pere, on väär ja alatu. Ilma rahata meie ühiskonnas ellu ei jää ja seepärast tekivadki need
annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest. kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda;
Üldeesmärk: On loodud toimiv kontrollisüsteem, takistamaks narkootikumide sissepääsu vanglatesse ning uimastisõltlastele on tagatud süsteemne ravi ja vanglasisesed rehabilitatsiooni võimalused, tagamaks uimastivaba eluviisi jätkumist vabanemise järel. Alaeesmärgid: 1. Vanglates on loodud toimiv kontrollisüsteem narkootikumide sissepääsu tõkestamiseks. 2. Uimastisõltlaste võõrutamiseks on rakendatud erinevaid rehabilitatsiooniprogramme ja teraapilisi meetodeid. Rehabilitatsiooniprogrammide ja võõrutusteraapia rakendamiseks on toimunud vajalikud täiendkoolitused vanglatöötajatele. 3. Vanglates on loodud ja käivitatud eraldi osakonnad uimastivaba eluviisi järgivatele kinnipeetavatele. Osakonnad avatakse perioodil 2004 2008 Tartu, Harku, Maardu ja Murru vanglates. 4. Kinnipeetavate motiveerimiseks uimastivaba eluviisi järgimisele on rakendatud
Ühel puhul mainiti põhjusena suuremat vabadust ja võimalust kontakte luua. Neli vastanut arvas, et loengutel käiakse eesmärgiga saada vaheldust rutiinist ja pääseda igavusest, teised neli uskusid, et loengutes käiakse huvi pärast. Kaks vastanut arvasid, et loengutes käiakse eesmärgiga lollitada (lolli mängida). Rehabilitatsiooniprogrammidest saadav kasu: Kuigi 11 vastanut väitsid, et Murru Vanglas ei eksisteeri rehabilitatsiooniprogramme, arvasid neli, et neis osaletakse teistega seltsimise eesmärgil. Ühel puhul mainiti lisapõhjusena kontaktide otsimist. Viis vastanut usuvad, et rehabilitatsiooniprogrammides osaletakse huvist, 24 üks, et igavusest pääsemiseks. Üks vastanu arvas, et pooled kinnipeetavad osalevad
annaabi.ee 
