alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring)
kas nimetatud määruse alusel või kasutades individuaalset arvestussüsteemi. Otsuse esimese või teise kasuks võtab vastu korteriühistu või korteriomanike üldkoosolek. ARVESTUSMETOODIKA Küttekulu individuaalse jaotamise süsteemi rakendamise eelduseks on see, et igal elanikul on võimalik saada nii palju soojusenergiat, kui ta soovib, ning vajadusel on võimalik ka tarbimist piirata. See tähendab, et küttesüsteem peab olema tasakaalustatud ja radiaatorid varustatud reguleerventiilidega. 45 Kinnise küttekontuuriga korterites (joonis 1B) saab soojusenergiat mõõta ka tavalise soojusarvestiga. Paraku on enamus mitmepereelamuid projekteeritud ja ehitatud nii, et läbi ühe korteri kulgeb mitu küttepüstikut (joonis 1A). Nii tehnilistel kui ka majanduslikel põhjustel ei ole neis hoonetes võimalik ega otstarbekas küttekulu tavalise soojusarvestiga fikseerida. Joonis 1
annaabi.ee 
