Kasutatavad materjalid Tavalisim sisustuselementide valmistamiseks kasutatav materjal on roostevaba teras. Harilikult on terasplaadi paksuseks 1-1,2 mm. Terasplaadi all võib olla teras- või niiskuskindlast puidust tugisõrestik, mis vähendab ka metallpindade kokkupuutel tekkivat müra. Sisustuse jalad on nelinurkse läbilõikega teras- või alumiiniumtorud, mille külge on kerge kinnitada riiuleid ja muid lahtiseid detaile. Jalgadel on tavaliselt 30-80 mm-ne reguleerimisvahemik, tänu millele saab muuta sisustuse kõrgustpõrandapinnast vastavalt seadmetele, töötajale ja põranda kaldele. Puidust sisustuselemendid on lamineeritud. Küpsetamistöödel kasutatavate laudade tööpinnad on kas kasepuust (tihe) või marmorist. Selliste laudade jalad on terasest või alumiiniumist. 5 Puust sisustuselemendid imavad niiskust, nii et neid ei tasuks paigutada nõudepesuruumidesse või toiduvalmistamisruumide lähedusse
m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval
t. pinge positiivse poollaine ajal. Türistor sulgub pärast seda kui vool türistoris on vähenenud allapoole hoidevoolu väärtust. Vahelduvvooluvõrgus toimub see pinge negatiivse poollaine ajal, mil ka vool väheneb nullini ja muudab seejärel suunda. Türistori tüürnurka määratakse siinuskõveral alates hetkest, mil antud türistoril tekib positiivne anoodpinge. Ühefaasiliste alaldite korral on selleks siinuspinge nullhetk. Kolmefaasiliste alaldite puhul sõltub faasinurga alghetk ja reguleerimisvahemik alaldi skeemist. Voolukõvera kuju, nullhetk ja sellest tulenev türistori sulgumishetk sõltuvad koormuse iseloomust. Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist
m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. Festoonis, aurutuskimbus, auruülekuumendis või ökonomaiseris kuumutatava keskkonna poolt vastuvõetud soojushulk: Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s,
Vooluvaheldil on suurte mõõtmetega drossel, suur mass ja madal toimekiirus. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldeid sageli voolutagasiside saamiseks traditsioonilistes alalisvoolu vahelüliga pingevaheldites. 176 5.3. Asünkroonmootorite vektorjuhtimine Park'i teisendused. Eelpool vaadeldud skalaarjuhtimine on üks võimalikest asünkroonmootorite juhtimismoodustest, kuid selle puudusteks on piiratud kiiruse reguleerimisvahemik ja ebatäpne juhtimine eriti madalatel kiirustel. Sellistel ajamitel on aeglane momendi juhtimine siirdetalitlustes, kuna staatori vool ja magnetvoog pole siis konstantsed. Antud ajameid kasutatakse ainult kiiruse juhtimiseks, sest koormuse asendit ei saa juhtida täpselt. Elektrimootori mudel on mittelineaarne ning ajast sõltuv. R. H. Park'i poolt on välja pakutud pöörleva magnetomotoorjõu ja magnetvälja mudel, mis kehtib mitmefaasiliste masinate puhul,
annaabi.ee 
