Sageduse muutmine kutsub esile ka mootori poolt arendatava momendi muutumise s.h. ka vääratusmomendi muutumise - sageduse vähendamisel moment suureneb ja vastupidi. See aga kutsub esile mitmeid ebameeldivaid nähtusi mootori töös. Muutes sagedust konstantsel toitepingel muutub mootori magnetvoog. Magnetvoo konstantsena hoidmiseks või muutmiseks vajalikul viisil on sageduse reguleerimisel ühtlasi vaja muuta ka mootori toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi.
mittereguleeritava objektiga (avatud süsteemi võimendustegur on ka=kRkO). Reguleerimisseadused, tööstuslikult toodetavad regulaatorid 23. Lineaarsed reguleerimisseadused. P-reguleerimisseadus, selle realiseerimisvõimalused. I-reguleerimisseadus, selle realiseerimisvõimalused. Reguleerimisseaduse all mõistetakse matemaatilist seaduspärasust, mille järgi regulaator toimib parameetri kõrvalekalde olemasolul. Reguleerimisseadus (t)=f[(t)] peaks olema võimalikult lihtne ja võimaldama rahuldada kõige erinevamaid nõudlusi reguleerimisele. Reguleerimisseadused jaotatakse kaheks: 1. Lineaarsed reguleerimisseadused 1. Proportsionaalne reguleerimine tähistatakse P
annaabi.ee 
