pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 1.3 Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse,
säilitanud ostu-müügilepingu eset (aktsiad). Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Aktsiad olid kostja lepingulise kohustuse täitmise tähtaja saabumisel olemas, kuigi nende väärtus oli langenud ning aktsiatega seotud õiguste maht vähenenud. Seega olid aktsiad ostu-müügilepingu esemena üleantavad ning puudus alus TsK § 248 kohaldamiseks. 13. Käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi ostu-müüki puudutavad sätted reguleerisid asjade müüki ning nende reguleerimisobjektiks ei olnud aktsiate kui õiguste müük. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib eelnimetatud sättele lähedast õigussuhet. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on analoogia alusel kohaldatavad tsiviilkoodeksi sätted, mis reguleerivad mittenõuetekohase kvaliteediga (puudustega) asja müüki. Pooled võivad kokku leppida asjale kui lepingu esemele esitatavates nõuetes
4. Võlaõigus (Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). 5. Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Avaliku õiguse harud: o Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega,.Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia. o Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena
antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. 20. Puhkuste liigitus (1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. (2) Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on: 1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 9; 2) lisapuhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puhkustele on käesoleva seaduse reguleerimisobjektiks: 1) vanemapuhkused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27-31; 2) palgata puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 32-35. 21. Distsiplinaarsüütegude liigid, nende sisu Distsiplinaarsüüteod on: 1) töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine; Paragrahv 48. Poolte vastastikused kohustused
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid?
inertsuse. Generaatori ergutusmähise induktiivsusele lisandub veel EMV ankrumähise ja harjade vaheline induktiivsus, mis on lülitatud jadamisi. Kuna ta on kordades väiksem, kui LEG, siis võime ta arvestamata jätta. EG ( p ) WE ( p ) = Ed ( p ) 4. tüüplüli: Sellesse lülisse võime arvestada elektrimootori, mis on antud süsteemis reguleerimisobjektiks. Tema matemaatilised signaalide kirjeldused on järgnevad: X S=UG, juhul kui ei arvestata RAG, siis UG=EG, XV=n. n tähistab mootoripöörlemiskiirust. Mootori inertsus tuleneb tema ankrumähise induktiivsusest LAM. Temaga jadamisi on lülitatud generaatori G ankrumähis LAG. Reeglina on mootori ankrumähise induktiivsus LAM võrdne generaatori ankrumähise induktiivsusega LAG. Elektrimootori eripäraks on veel see, et tema mass ja mõõtmed mõjutavad tema inertsust
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
Tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi ning töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööd tehakse isiklikult teise kasuks ning selle eest makstakse iga kuu tasu, sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või on töö pooleli. Tööandja määrab töötegemise aja ja koha, töötaja allub tööandja reeglistikule. Töötaja kuulub tööd andva isiku töötajate koosseisu. Töövõtuleping puhul reguleerimisobjektiks on töö tulemus. Töö tellijat huvitab ainult kokkulepitud tingimuste kohane töötulemus (töö üleandmine) kindlaks ajaks. Töövõtja ei allu tellija juhtimisele ega kontrollile. Kogu risk töötulemuste õigeaegse ja kokku lepitud tingimuste kohase tulemuse eest lasub töövõtjal. Töövõtja valib ise tellimuse täitmise viisi ja aja, vastutab ise tööohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse täitmiseks
riigi finantsasutuste tegevust. Olemuselt allutatud riigiõigusele. Riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule normile. Haldusõiguse iseseisvumine toimus 19.saj. II poolele. · Kriminaalõigus. Kaasajal kuulub avalikku õigusse, kuid ajaloos on kuulunud ka eraõigusesse. Kriminaalõigus on paralleelselt tsiviilõigusega üks põlisemaid harusid. Väga pikka aega on kriminaalõiguse reguleerimisobjektiks olnud ühiskonna ohtlik tegu. Kaasajal räägime siiski õigushüvede kaitsest. Rääkides õigushüvest peame silmas pidama, et õigushüve on sotsiaalseks eksisteerimiseks vajalik väärtus ning selle kaitsmiseks rakendatakse riigi karistusvõimu. Rääkides kriminaalõiguseks peame silmas pidada seda, et ainult seaduses kirjeldatud teod saavad olla karistatavad teod ning ainult seadus saab ette kirjutada karistuse. Seadus
Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Olulisemad printsiibid: 1. tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip. Kõigile osalistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks; 2. rikutud õiguste taastamise printsiip st enne rikkumist kehtinud olukorra taastamist, ka sellise tegevuse kõrvaldamist, mis rikub õigusi või tekitab selle rikkumise ohu; 3
2001] 31. Mis on puhkus ja millised selle liigid? Põhipuhkus ja lisapuhkus? Vanemapuhkused. Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on: 1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 9; 2) lisapuhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puhkustele on käesoleva seaduse reguleerimisobjektiks: 1) vanemapuhkused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27-31; 2) palgata puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 32-3 Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel. (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) alaealistele 35 kalendripäeva; 2) isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001,
Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse).
Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
165. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 166. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal XIV Asjaõigus 167. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 168. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). 169
) reguleerivad seadused. ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on põhimõtteliselt samuti kaubandusõiguse reguleerimisobjektiks, kuid mille sätestamine peaks jääma võlaõigusseaduse hooleks. Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Terminina oli „kaubandusõigus“ Eesti Vabariigis kasutusel ka enne 1940. aastat. 2
Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib kohaldada teise riigi õigust ainult selle osale. Sealjuures eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht. 161. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad. ASJAÕIGUS 162. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõiguse reguleerimisobjektiks on asjaõigused (asjadega seotud õigussuhted), nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 163. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Kinnis ja vallasasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatavad asjad
annaabi.ee 
