7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4
Diisli hüdrauliselt avatava pihusti ehitus ja tööpõhimõte on esitatud joonisel (Joonis 1). Pihusti teraskere koosneb kahest osas- pihusti ja nõelklapi kerest (1 ja 2), mis liidetakse omavahel mutriga 3. Nõelklapi säär ja klapi kere moodustavad väga täpselt töödeldud (lõtk 2... 5 μm) preetsiisse paari, mille osad nõelklapi ja klapi kere ei ole eraldi vahetatavad. Nõelklapp 4 surutakse oma pessa rõhu reguleerimiskruvi, vedru 5 ja tõukuri 6 kaudu. Vedru eelpinge on reguleeritav reguleerimiskruviga 7, mis fikseeritakse kontramutriga 8. Kütus surutakse KPP-ga mööda kanalit 9 pihusti nõelklapi 4 diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse 10 ja sealt kolme kanali 11 kaudu nõelklapi rõhukambrisse 12. Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge poolt tekitatud vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure kiirusega pihusti düüsi ning sealt väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse.
vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavu- tatakse tänu ava õhukeseservalisele ehitusele. Reguleerimiskruviga 6 saab muuta siibri 5 asendit, millega saavutatakse eriti täpne reguleerimine. Valitud asendi blokeerimiseks kasutatakse kruvi 7. Sele 9.11 Pidurdusventiili kasutamise näide Hoob 4 surub kolvi 2 paremale, Läbi- vooluava läbi peakanali väheneb
selle keskmisse asendisse, mille puhul servomootori kolvi liikumine peatub. Regulaatori väljundvõll 7 vänt 8 ja ripats 9 seisavad paigal ja järelikult on kehtestunud antud ülelaadimisõhu rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade. Elektromagneetiline kaitseseade toimib siis, kui solenoidi mähis pingestatakse. PGA 12 puhul on toitepingeks alalisvool 48 või 24 volti. Seade lülitatakse regulaatori pöörlemissageduse seadeservomootori 19 õlisüsteemi ja juhtsiibri 29 vahele. Mootori ja regulaatori normaalse töö puhul solenoidi mähis on toiteta ja vedru surub kuulklapi vastu ülemist pesa. Ühe või mitme
2.5a – kontaktelement koosneb profiilnukist, mis kinemaatiliselt ühendatud mõõteriistaga, millele jookseb kontaktgrupi rull. Reguleeritava suuruse muutumisel liigub mõõteriista osuti ja koos sellega ka profiilnukk. Kui parameeter saavutab seatud piirväärtuse, kontaktid sulguvad, lülitub töösse mingi täiturseade, mis reguleeriva organi kaudu mõjutab kontrollitavat parameetrit vajalikus suunas. Joonis 0.2.5b – kontaktandur, mis sulgub, kui jõud P saavutab teatud väärtuse. Reguleerimiskruviga 1 on võimalik reguleerida vedru 2 pingust ja seega reguleerida kontaktide sulgumise momenti sõltuvalt jõust P. Mõlemal vaadeldud kontaktanduri staatilised karakteristikud on joonisel 0.2.5c. Anduri 3/27 jklng3.sxw sisendsignaaliks on siinjuures profiilnuki pöördenurk ja jõu P väärtus. Väljundsignaaliks on kontaktgrupi asend – suletud – avatud. Selliseid kahepositsioonilisi elemente
Plunžeri 5 paneb ülesalla liikuma vertikaalvõllil olev figuurprofiiliga ketas 3, tööplunžer saab ülesalla liikumise samal võllil olevalt teiselt kettalt 2. Tööplunžer teeb vertikaalvõlli iga pöörde jooksul kaks ülesalla liikumist, õlijaotussiiber ühe ülesalla liikumise.Vertikaalvõll saab liikumise nukkvõllilt sammhammasrataste ja tiguülekande kaudu. Õli hulka reguleeritakse reguleerimiskruviga 7, mille väljakeeramisel kruvi ja plunžeri ketta 2 vahel tekib pilu ja plunžeri käik väheneb. Mida väiksem on pilu, seda suurem on plunžeri aktiivkäik ja seda suurem õli hulk. Iga tööplunžer on ühendatud survekanaliga A, kustkaudu juhitakse silindriõli hülsi õlituspunkti. Jaotussiiber on ühendatud õli pealevoolukanaliga B. Lubrikaatori töö kontrollimiseks on igast sektsioonist välja
annaabi.ee 
