Toiduseaduse reguleerimisalasse kuuluvad : ettevõtetesse teavitamine ja ettevõtete tunnustamine. Üldnõuded toidule ,käitlemisele, ettevõttele .Teatud toidugruppidele koostis ja kvaliteedinõuded Erinõuded toidulisantitele eritoitudele geneetilised muundatud toidule, uuend toidule ja külmutatud toidule. Toidus lubatud saasteained .Toidu mikrobioloogilised nõuded .Toidus lubatud lisaained ning tehislikud lõhna ja maitseained .Toiduhügieeninõuded Nõuded toitu käitlevate töötajate ning nende toiduhügieeni-ja kutsealaste teadmiste kohta. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed Puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrjenõuded . Nõuded ettevõttes kasutavate veele Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuded .Käitleja enesekontroll .Riiklik järelvalve ja järelvalve käigus võetud proove analüüsivad laborid .Enesekontrolli kohustusega on tihedalt seotud ka toiduseaduse üks põhialuseid käitleja ainuvastutus oma teg...
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed
Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu: sõnnik, reovesi, radioaktiivsed jäätmed, kaevandusjäätmed (seni, kuni jäätmed on kaevanduse territooriumil) jne. Olmejäätmed on jäätmed kodumajapidamisest/toitlustus-, teenindus-, äri- ja kaubandusettevõtetest Olmejäätmete hulk jäätmevoos on 3-4%. Neid on kõige raskem käidelda. 1/3 paber ja papp, 1/3 orgaaniline aine, 1/3 kõik materjalid kokku Jäätmekäitlusviis- R-kood; D-kood Tekkepõhjus- Q-kood Toime- H-kood
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Piiratud asjaõigused on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus 55. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. 56. Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute
(Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine) sätestab artiklis 20 jäätmete suhtes teatavaid nõuded, mis paigaldatakse tagasi kaeveõõntesse ja millele on osutatud kaeveõõsi käsitlevates erisätetes. Lähtudes ülaltoodud direktiivist tuleb karjääride ja kaevanduste täitmisel kasutatavat täitematerjali (elektrijaama tuhk ja paekivi) vaadelda kui tehnoloogilist materjali, mis ei kuulu direktiivi 1999/31/EÜ ,,Jäätmete käitlemise või ladestamise nõuded" reguleerimisalasse. Seega on võimalik lahendada elektrijaama tuha ja jäätmete ladestamise probleemi koos süsihappegaasi sidumisega elektrijaama tuhaga, võimaldades samal ajal vähendada ka eralduvate kasvuhoonegaaside heitekoguseid. Kaubapõlevkivi koosneb kolmest komponendist - põlevkivist, paekivist ja suletistest. Kui vähendada paekivi ja suletiste osa kaubapõlevkivis, siis tõuseb ta kütteväärtus. Suurendades CFB (keevkiht) katlasse suubuva
napilt enne jõustumist jõustumistähtaeg edasi 1. jaanuariks 1996 ning veel 20. detsembril 1995 tegi Riigikogu mitmeid olulisi muudatusi seaduseelnõus (neljakümne neljas paragrahvis). (Mikiver, 2002, lk 15) Kuni avaliku teenistuse seaduse rakendumiseni avaliku teenistuse instituut Eesti õiguskorras sisuliselt puudus. Senini reguleeris ametnike ja administratsiooni vahelised suhted tööõigus, ATS-i jõustumisega viidi need avaliku õiguse reguleerimisalasse. Demokraatlikele riikidele omaste tavade järgi on avalik teenistus allutatud rangele poliitilise neutraalsuse põhimõttele. Kui riigivalitsemise institutsioonid – parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President – on oma olemuselt ja tegevuselt poliitilise iseloomuga, siis avalikus teenistuses on poliitika välistatud, seda seepärast, et avalik teenistus, moodustades riigi täitevvõimu instrumendi, peab ellu viima avalike võimude poolt otsustatud poliitikat,
vastuvõtmiseks. · ..Internet, Kaabeltelevisioon, WLAN, Wifi..jne...(vb) · Raadiosageduste kasutamine, rahvuslik sagedusplaan: · § 1. Määruse reguleerimisala (1) Eesti raadiosagedusplaan sätestab, kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega, raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, otstarbe ja reziimi Eestis. (2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamine. · § 2. Raadiosagedusala kasutusotstarve ja kasutusreziim (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel. (2) Raadiosagedusala kasutusreziim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne). (3) Primaarse kasutusreziimiga
otseselt puudutab nt vajalike kapitaliinvesteeringute kulud (nt reoveepuhasti), nende seadmete tegevus- ja korrashoiukulud, personalikulud (nt seadmete operaatorid, regulatsiooni täitmise jälgimisega seotud isikud), otseselt regulatsiooni tõttu saamata jäänud puhastulu. KAUDSED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel ja valitsusasutustel, kes ei kuulu otseselt reguleerimisalasse; kaudsed kulud tekivad algselt sageli turuhindade muutumise tõttu reguleeritavas sektoris, hin-namuutused võivad sealt üle kanduda ka teistesse sektoritesse. Regulatsiooni täitmise otseste kuludega võivad kaasneda ka kaudsed tulud nt produktiivsuse tõusu tõttu; sel juhul on regulatsiooni majanduslikud kulud väiksemad kui firmade otsesed kulud regulatsiooni täitmiseks . NETOTULUDE NÜÜDISVÄÄRTUS: Kaugemal tulevikus tekkiva tulu või kulu
tähenduses; d) | finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused, siirdväärtpaberite emiteerimist või üldsusele pakkumist ja avalikke ülevõtmispakkumisi reguleerivate tingimuste kujul esinevad õigused ja kohustused ning ühisinvesteerimisettevõtjate osakute märkimine ja tagasiostmine, kui need toimingud ei ole käsitatavad finantsteenuse osutamisena; e) | leping, mis on sõlmitud artikli 4 lõike 1 punkti h reguleerimisalasse kuuluva süsteemi raames. Artikkel 7 Kindlustuslepingud 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lõikes 2 osutatud lepingute suhtes olenemata sellest, kas kaetud risk asub liikmesriigis, ning kõigi muude kindlustuslepingute suhtes, mis katavad liikmesriikide territooriumil asuvaid riske. Seda ei kohaldata edasikindlustuslepingute suhtes. 2. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse,
Riigieelarve menetluse korra määratleb täpsemalt Riigikogu kodukorra seadus aga ka Riigieelarve seadus. 46.Välispoliitika juhtimine. Rahvusvaheline tunnustamine. Diplomaatilised ja konsulaaresindused. Põhiseaduse § 120 kohaselt sätestab Eesti Vabariigi suhtlemise korra teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seadus. Selliseks seaduseks on Välissuhlemise seadus. Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigid seaduse reguleerimisalasse, suhtlus nendega ei ole välissuhtlus vaid liidusisene liikmesriikide vaheline suhtlus. Välissuhtlusega oma isekorraldusõigusest tulenevalt tegelevad Vabariigi President, kes PS §78 kohaselt esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, Riigikogu parlamentaarsete kontaktide ja välislepingute ratifikatsioonimenetluse kaudu, Vabariigi Valitsus korralduslikult läbi Välisministeeriumi selle valitsemisala piires kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusega.
Euroopa uurimismääruse edastamine – edastamiseks võib kasutada kõikvõimalikke asjakohaseid edastuskanaleid, võib nt läbi Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku. Immuniteedid – Euroopa uurimismääruse täitmisest peaks olema võimalik keelduda, kui selle tunnustamine või täitmine täitjariigis rikuks mõnda immuniteeti või privileegi selles riigis (art 11 lg 1 p a). Nende mõistete täpne määratlemine jääb riigisisese õiguse reguleerimisalasse (jällegi paindlik võrreldes vahistamismäärusega). Uurimismääruse kulud – täitjariigi territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisel tekkinud kulud kannab täielikult see riik. Erakordselt suurte kulude puhul (nt ekspertiis) – toimuvad konsultatsioonid kahe riigi vahel ning on võimalus uurimismäärus tagasi võtta või hüvitada ülemäärane osa kuludest (jällegi paindlik regulatsioon).
1. PS 2. Seadused, milega on sama taseme jõud Vabariigi Presidendi seadlustel 3. Madalaimal asuvad täitevvõimu poolt vastuvõetud määrused. Konstitutsioonilised seadused- seaduste vastuvõtmiseks, on PS ette näinud suurema häälteenamuse nõude kui tavaliste seaduste puhul. Vabariigi Presidendi seadlused- on võrdsed seadustega.Tegemist on lihtseadustega võrdsel tasemel olevate aktidega, kuna seadlusega ei saa lahendada konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi. Määrusi võtavad vastu mitmed organidtädesaatva võimu sees: Vabariigi Valitsus, KOV, Eesti Pank, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Määruste hierarhia: 1. Vabariigi valitsus kõrgemail. 2. Ministri määrused on omakorda kõrgema õigusjõuga madalamate asutuste poolt vastuvõetud määruste ees. Õigusaktide tõlgendamine vastavalt õigusaktide hierahiale
meetmed, mis selgelt võimaldavad kodumaiseid ja importkaupu erinevalt käsitleda, vaid ka neid kaupu võrdselt kohtlevad meetmed. Direktiivi artiklis 2 oli antud konkreetne nimekiri meetmetest (näiteks imporditud toodete maksimumhinnad, importtoodete ebasoodsamad maksetingimused, jne. • C-8/74 Dassonville’i kohtuasjas otsustas kohus, et kõige olulisem element, mis määrab ära, kas riiklik meede kuulub ELTL artikli 34 reguleerimisalasse, on meetme mõju ... Võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada... Diskrimineerivad turutõkked • Riigi-poolsed impordi ja ekspordipiirangud – nt impordi- ja ekspordilitsentsid • Oma riigis toodetud toodete propageerimine või soodustamine riigi poolt. Näiteks riigi poolt rahastatud „Eelista Eestimaist!“ kampaania. • Riigi-poolne hindade kindlaksmääramine
aastal 8 tonni ühe inimese kohta, millega Eesti oli Euroopas 20 suurima saastaja hulgas Eesti Valitsus võttis jaanuaris 2005 a vastu määruse ,,Käitajate tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord" . Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused määrati riikliku jaotuskava alusel teatud tegevusaladega käitajatele. Vastavad ettevõtted peavad tagama kasvuhoonegaaside heidete adekvaatse seire ja aruandluse. Igale määruse reguleerimisalasse kuuluvale käitajale anti jaotuskava alusel õigus paisata õhku kindel kogus kasvuhoonegaase e. lubatud heitkogus. Kui käitaja ei kasuta talle lubatud heitkogust täielikult, st paiskab õhku vähem kasvuhoonegaase kui lubatud, on käitajal õigus müüa ülejäävad lubatud heitkoguse ühikud Euroopa Liidu (EL) siseturul. Kui jaotuskava alusel lubatud heitkogusest käitise tööks ei piisanud, tuli käitajal neid juurde osta või tasuda ühe tonni CO2 kohta trahv 40 EUR.
27. Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks? ÄS § 1: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtjaks loetakse kõik isikud, kes tegutsevad kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ÄS §-s 2 lg 1 loetletud äriühingu vormis. Seega kuuluvad kõik ettevõtjad äriseadustiku reguleerimisalasse juba oma õigusliku vormi tõttu, sõltumata sellest, kas majandustegevusega püsivalt tegeletakse või kas sellest saadakse kasumit. Ettevõtja kui isik (kas füüsiline või juriidiline) on aga subjekt, kelle kaudu tegevus toimub. 28. Mis on ettevõte? Ettevõttel on objekti tähendus majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes majandusharus, mis esineb vastava haru
ette vähemalt viis päeva ning saades kompensatsiooniks kahe kuu keskmise töötasu (TLS § 82). Haridusasutustes võib töölepingu muutmise vajadus tekkida näiteks mitme- vahetuselise kooli muutumisel ühe vahetusega kooliks, lastekodus vm ööpäevaringse töögraafikuga laste- ja noorteasutuses näiteks juhul, kui kaob vajadus rakendada töötajaid öövahetustes jms. Õpetaja tunnikoormuse vähendamine ei kuulu peatüki reguleerimisalasse. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE Töölepingu lõpetamist reguleerivad TLS §§ 71119. Töölepingu lõpetamise alused jaotuvad gruppidesse lähtuvalt sellest, kelle initsiatiivil tööleping lõpetatakse või millise sündmuse saabumisel see saab toimuda. 78 Töölepingu lõppemise alused on toodud TLS § 71. Töölepingu võib lõpetada: - poolte kokkuleppel - tähtaja möödumisel - töötaja algatusel - tööandja algatusel - kolmandate isikute nõudmisel
annaabi.ee 
