Mitme nõre koostööl: 1) Peensoole enda nõre 2) Kõhunäärme nõre – jõuab peensoolde kõhunäärme ja sapi ühisjuha kaudu; ssolde jõuab ta sulgurlihase kaudu, mida nimetatakse Oddi sfinkteriks. 3) Sapp – teke toimub maksas, aga seal läheb sapp sapipõide, kus ta kontsentreerub (vesi imendub läbi seinte välja). Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu, ja siis pankreasega koos kuhugi.. 4) Maonõre – hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Kõhunäärme nõre koostis, omadused ja erituse regulatsioon Kõhunääre on seganääre. Tal on nii välis- kui ka sisesekretoosne osa. Välissekretoorne osa reguleerib kõhunäärme osa, mis osaleb seedimises.
protsesse. 1) Peensoole enda nõre 2) Kõhunäärme nõre jõuab peensoolde kõhunäärme ja sapi ühisjuha kaudu; ssolde jõuab ta sulgurlihase kaudu, mida nimetatakse Oddi sfinkteriks. 3) Sapp teke toimub maksas, aga seal läheb sapp sapipõide, kus ta kontsentreerub (vesi imendub läbi seinte välja). Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu, ja siis pankreasega koos kuhugi.. 4) Maonõre hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Imendumine. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP,
annaabi.ee 
