Kehalisele treeningule on iseloomulik uue koordinatsioonimehhanismi väljaarenemine. Peale paranenud motoorse koordinatsiooni võib treenitud organismis näha vegetatiivfunktsiooni täiuslikumat regulatsiooni järgmiste ilmingute põhjal: 1. muutus vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalus, 2. kohanemisprotsesside kiirenemine ja regulatoorsete mõjude labiliseerumine, 3. täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel, 4. suurenenud tundlikkus regulatoorsetele mõjudele. 8 Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. 56000 katsealuse vaatlemine on viinud
14. Transkriptsiooni kontroll järjestusspetsiifiliselt DNA-ga seonduvate valkute abil * Mis on cis-regulatoorsed järjestused? Cis järjestused samal molekulil, mida reguleeritakse trans faktorid valgud. Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Need on mittekodeerivad cis-regulatoorsed järjestused, mis peavad asuma samas kromosoomis (in cis) kus asuvad geenid, mida nad reguleerivad. Cis-regulatoorsetele järjestustele seostuvad transkriptsiooni regulaatorid. Iga transkriptsiooni regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse. * Nimeta ja kirjelda transkriptsiooni regulaatorite põhilisi struktuurilisi motive Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. 1. Heeli-pööre-heeliks - koosneb kahes heeliksist, mida seob oma vahel lühike AH ahel. Heeliksid on fikseeritud nurga all. 2. homeodomeeni valgud. koosnevad
Kus ja kuidas ravim toimib? Ravimi toime põhineb organismi ülesehitusel ja molekulaartasandi funktsioonidel. Manustatud ravim kui keemiline ühend siseneb keemiliste reaktsioonide maailm. Signaaliülekande ahelas signaal võimendub. Ravimi toime avaldub rakus, raku osadele-organellidele. Ravim mõjutab rakkudel elutalitlust, muutes füüsikalis-keemilisi tingimusi rakuvälises keskkonnas, rakumembraanide ioonkanaleid, rakkude metabolismi ensüümide/nukleiinhapete kaudu ning toimides regulatoorsetele protsessidele. Ravim, retseptor, efektor, ioontransport, ensüümide aktiveerimine/pärssimine, ainevahetus, mediaatorite/hormoonide vabanemine, raku funktsioonide elavdamine/pärssimine -> elundite funktsiooni muutus. Mis on ravimi molekulaarsed sihtmärgid rakus? Makromolekulid; lipiidid (membraani lõhkumine), süsivesikud (väga spetsiifiline), nukleiinhapped (DNA protsessid), valgud (enamik ravimeid), struktuuri- ja transportvalgud (vähe ravimeid), ensüümid (inhibiitorid),
regulatsiooni olemust. Mõnede heterodimeeride puhul on igal monomeeril kindel järjestuse äratundmise spetsiifika. Kombinatoorne sidumine nende valkude puhul suurendab äratundmissaitide hulka. Kolme erineva faktori monomeerid võivad teoreetiliselt moodustada 6 homo- ja 6 heterodimeerset faktorit jne. Samas võivad aktivaatori monomeeriga kombineeruda ka inhibiitor, mis takistab seondumist DNAle. Kombinatoorne kompleksus on omane nii sidumissaitidele kui regulatoorsetele interaktsioonidele. 23. Mis roll on histoondeatsetülaasidel (HDAC) ja mis funktsioon on histoonatsetülaasidel (HAT)? Repressor-indutseeritud histoonide N-terminaalne deatsetüleerimine. Repressori DNA'd-siduv domeen (DBD) interakteerub URS'ga. Repressori repressioonidomään seob multivalk-kompleksi, mis sisaldab histoondeatsetülaasi alaühikut. Nukleosoomide N-terminuste deatsetüleerimine repressori sidumissaidi lähedal
RNA prtosessingu kontroll (tuumas) RNAtranspordi ja lokalisatsiooni kontroll (tsütosoolis) Translatsiooni kontroll (tsütosoolis) mRNA lagundamise kontroll (tsütosoolis) Valgu aktiivsuse kontroll (tsütosoolis) Kuus erinevat transkriptsiooni regulaatorite tüüpi heeliks-pööre-heeliks valgud homeodomeeni valgud leutsiini tõmbluku valgud β-lehe tüüpi DNA-d äratundvad valgud tsink-sõrme valgud heeliks-ling-heeliks valgud Transkriptsiooni regulaatorite seostumine DNA cis-regulatoorsetele järjestustele Regulaatroid sisaldavad struktuurseid motiive, mis loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Need on mittekodeerivad cis regulatoorsed järjestused, mis peavad asuma samas kromosoomis,kus asuvad geenid mida nad reguleerivad. Cis- regulatoorsetele järjestustele seostuvad trankriptsiooni regulaatorid, iga regulaator tunneb ära oma järjestuse. Dimeeridena seostub regulaator tugevamalt kui monomeeridena. Nukleosoomide reguleeriv roll transkriptsiooni regulaatorite seostumises DNA-le
vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele mõjudele – ärritajatele ehk ärrititele reageerivad siseelundite ja meelesüsteemide tundlikud sensorid, mis võtavad vastu, töötlevad ja edastavad informatsiooni sisenõrenäärmetele ja kesknärvisüsteemile. Nende
Ehk DNAst transkribeeritakse RNA ja RNAst transleeritakse valku. Genoomist transkribeeritakse pre-mRNA, mida snoRNA ja snRNAde vahendusel splaissitakse ja protsessitakse, küpsest mRNA transleeritakse ribosoomide vahendusel valku, kus osaleb ka tRNA. • • lncRNAd (biogenees, funktsioonid) • lncRNAd võivad rakendada oma funktsiooni seostudes DNA või RNAga järjestusspetsiifiliselt või seostudes valkudega. Osad lncRNAd on prekursoriks väiksematele regulatoorsetele RNAdele nagu nt miRNAdele või piRNAdele. LncRNAd võivad reguleerida geeniekspressiooni ja valgu sünteesi erinevatel viisidel. Reguleerivad geeniekspressiooni kromatiini tasemel, mõjutavad transkriptsiooni ja pre-mRNA protsessingut, mRNA stabiilsust ja translatsiooni. Geeniregulatsioon võib toimuda in cis – transkribeeritud lncRNA lähedal või in trans – transkriptsioonisaidist kaugemal. Posttranskriptsiooniline funktsioon
Algselt on aktiveeritud T-helperid Th0, mis hakkavad produtseerima IL-2, IL-4 ja INFγ. Nende tsütokiinide keskkond mõjutab Th0 diferentseerumist Th1-ks ja Th2-ks. IL-4 stimuleerib Th2 aktiivsust ja surub alla Th1 aktiivsust samal ajal kui IL-12 soodustab Th1 aktiivsust. Vt. Joonist: loeng IV (22.09.2005) slaid 31! Regulatoorsed T- rakud. Enamik CD4+ T-rakke kuuluvad kas Th1 või Th2 klassi ja vaid 5-10% on regulatoorsed T-rakud (Tr). Regulatoorsetele T-rakkudele on omane: • Transmembraanne proteiin CD25 • Omavad TCR ja aktiveeruvad ainult siis, kui seostuvad MHC II molekuliga ja saavad lisasignaali APC B7 molekulidelt. • Aktiveerituna sekreteerivad IL-10 ja TGF-β. Need mõlemad on tugevad immuunsupressandid – nad inhibeerivad Th1 ja Th2. • Inhibeerivad teisi T-rakke, et nad ei algataks immuunvastust organismi enda komponentide vastu, st kaitsevad autoimmuunsuse vastu.
annaabi.ee 
