piirväärtus (Δ) 0,22 0,22 0,20 0,425 0,426 0,426 5. Regressioonikoefitsient (b) 0 9 4 Regressioonivõrrandid katsealadele tulid järgnevalt: 1. katseala: D = 0,425H + 55,385 2. katseala: D = 0,4269H + 33,359 3. katseala: D = 0,4264H - 2,8864 Joonisel 1, joonisel 2 ning joonisel 3 on graafiliselt esitatud vastavate katsealade regressioonisirged. Joonis 1. Esimese katseala regressioonisirge Joonis 2. Teise katseala regressioonisirge Joonis 3. Kolmanda katseala regressioonisirge 4. Tüvemass ja tagavara Antud kultuuride andmete põhjal sai katsealadele arvutatud ka puude tüvede massid, katsealal puitne mass tihumeetrites ning puistu tagavara (eeldades, et katseala suurus on 95 m2 ning puidu tihedus 387 kg/m3). Saadud tulemused on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Tüvemassid
muutuja. Püütakse selgeks teha x-i mõju y-le. Regressioonanalüüsi käigus lükkame punktid kokku kirjeldava joone peale. Mõnel juhul on hälve kasuks ja teisel juhul kahjuks. y = a+bx , a näitab punkti kus sirge lõikab y telge;b regressioonikordaja (kõige tähtsam komponent ehk joone tõus). B näitab kui mitme ühiku võrra muutub y kui x muutub 1 ühiku võrra. Mida suurema nurga all regressioonisirged lõikuvad, seda nõrgem on nähtustevaheline seos! Suurim nurk on 90 kraadi, see tähendab, et seos on nõrk. · Funktsiooni headus on selgitusvõime. Selgitusvõime näitaja on determinatsioonikordaja R2. Determinatsioonikordaja näitab, kui suure osa sõltuva suuruse hälvete ruutude summana mõõdetud koguhajuvusest seos ära seletas. Ruutjuurt determinatsioonikordajast nimetatakse üldjuhul korrelatsioniindeksiks (r)
annaabi.ee 
