aktsepteerib; õiglus – vastavalt sellele kuivõrd tahtlikult halb oli väärkäitumine järgib reegleid selle tõttu, et on austus teise inimese vastu L.Kohlberg (1989) „The philosophy of moral development“ – ainus viis käituda moraalselt, on lähtuda õigluse, õiguse ja aususe printsiibist Moraalses arengus toimub rohkem progressiivseid kui regressiivseid muutusi: Kehtib laste ja noorukite puhul 1-4 astmeni, ei kehti täiskasvanute puhul. 5-6 astme puhul toimub rohkem regressiivseid kui progressiivseid muutusi. Regress: skisofreenikutel ja teistel institutsionaliseeritud patsientidel. Progressiivsed muutused moraalsete otsuste arengus toimuvad aste astmelt: Tendents, et mehed liiguvad otse 2-lt 4-le ning naised liiguvad otse 2-lt 3-le. Oletus, et 3 ja 4 aste on paralleelsed astmed, vastavalt soole domineerib kas 3 või 4.
5. Institutsioonid sotsiaalse kontrolli elementidena. Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine. Konkreetse kuriteoga seotult avaldub sotsiaalkontroll politsei, eeluurimisorganite, prokuratuuri, kohtute, täitevasutuste ja probatsioonisüsteemi tegevus. Olenevalt konkreetsest kontrolli liigist võib selles olla enam kas preventiivseid või regressiivseid elemente. 6. Sotsiaalse kontrolli staadiumid. Eelduseks on normi olemasolu. Norm on abstraktne käitumisjuhis. Inimkäitumises realiseerudes see isikustub ning inimene võib normi järgida või normi rikkuda. 1. Normi isikustamine- isikule antakse võimalus oma õigusi kasutada ja kohustusi täita + antakse tagajärgi, mis saabub, kui normi ei järgita. Kui isik käitub normikohaselt, järgmisse staadiumisse ei minda. 2
Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine. Konkreetse kuriteoga seotult avaldub sotsiaalkontroll politsei, eeluurimisorganite, prokuratuuri, kohtute, täitevasutuste ja probatsioonisüsteemi tegevus. Olenevalt konkreetsest kontrolli liigist võib selles olla enam kas preventiivseid või regressiivseid elemente. 5. Sotsiaalse kontrolli staadiumid. Eelduseks on normi olemasolu. Norm on abstraktne käitumisjuhis. Inimkäitumises realiseerudes see isikustub ning inimene võib normi järgida või normi rikkuda. Kuna sotsiaalse kontrolli mõiste seisneb kodanike ja sotsiaalsete gruppide kohustusliku käitumise tagamises, on loomulik, et sotsiaalse kontrolli täitmisele peab eelnema kehtestatud norm. Norm on käitumise abstraktne reegel, mis selleks, et teda täita, peab olema isikustatud (s
inimestele jne. Siis ei tundu nad nii hirmutavate ja keelatutena. Laps saab omal viisil nad läbi töötada, uurida ja mõista neid tundeid. Mängudes toob laps esile oma isiksuse eri tasemed, ka alateadliku poole. Mäng ei ole seotud reaalsusega. Seal on kõik võimalik. Laps saab mängu kaudu läbi elada unistusi, soove ja regressiivseid mõtteid. Mäng võib lapsele olla ka põgenemine liig rangest ja talumatust tegelikkusest. Rasketes oludes lapsed suudavad kujutlusmängude abil säilitada tasakaalu elus. Täiskasvanute osa mängus Kui täiskasvanu suhtub mängu huviga ja väärtustab seda, annab ta lapsele eeskuju teise inimese austamiseks (väärtustamiseks).
annaabi.ee 
