miinuseid, tulebki riigil majandusse sekkuda. Riik ja turumajandus Majandusse sekkumisel on riigil mitmeid vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse turu reguleerimist õigusaktide seaduste ja määrustega. Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne majanduse mõjutamise vahend on teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on riigil veel üks eriline ülesanne aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Lisaks turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud. Euroopa Liidus makstakse põllumeestele otsest rahalist toetust (subsiidiumi), kasutatakse ka väliskaubandustõkkeid (tollimakse) Euroopa
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod
, Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 40. 6 http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm 7 http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm 5 ÕIGUSNORM Õigusnorm on sotsiaalse normi üks alaliikidest, seega on talle omased järgnevad tunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel; 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele; 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.8 Õigusnormil esinevad ka erilised tunnused, mis eristavad neid teistest sotsiaalsetest normidest: 1) õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu; 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik; 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel;
ajaloos rakendati töömahukate rajatiste ehitamiseks sunniviisiliselt suuri inim- 118 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast hulki, ilmneb Ehnatoni puhul see tendents Atoni templite, eriti aga uue pea- linna Ahet-Atoni kiiretempolisel rajamisel. Järelikult sobivad selle faktori tun- nused Ehnatoni kaasusega vähesel määral. 4. Sotsiaalelu Suund elukorralduse reglementeerimisele riiklike plaani- ja kontrolli- mehhanismide abil; liikumisvabaduse ja muude isikuvabaduste piira- misele; segregatsioon teatud ühiskonnakihtide suhtes; teatud ühiskon- narühmade assimileerimine; vähemuste süstemaatiline allasurumine kuni hävitamiseni; riiklik demograafiline kontroll. Ei ole teada, et Ehnaton oleks püüdnud sekkuda töötava rahva traditsiooni- lisse elukorraldusse või piirata liikumisvabadust või muid seisuseomaseid va- badusi
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 19. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1.Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. (HÜPOTEES – määrab aja, koha ja subjekti) 2
Isiku sotsiaalsete normide liigitunnused: õigussubjektsuse moodustavad tema: 1. ta on inimeste käitumise reegel 1) Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja. suhete üldisele reglementeerimisele 2) Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täies ulatuses tasemega. täisealiseks saamisega
või subjektide suhtes. Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võima 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1)ta on inimeste käitumise reegel 2)ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3)tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1)Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Esineb käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine
Õn- de täitmist tagatakse riigi sunniga. 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalse normi üks alaliike, millel on kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: Ta on inimeste käitumise reegel 3 Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele Tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õn-i spetsiifilised tunnused: Lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohutstused.
või subjektide suhtes. Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võima 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1)ta on inimeste käitumise reegel 2)ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3)tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1)Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Esineb käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine
käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2)Dispositsioon- näitab vajaliku käitumise 3)Sanktsioon- näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee-
käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2)Dispositsioon- näitab vajaliku käitumise 3)Sanktsioon- näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee-
Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 2) Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. Sotsiaalsete normide tunnused: - ta on inimeste käitumisreegel - ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele - tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Sotsiaalsete normide funktsioonid: - Ühiskondlikes suhetes ühtse korra loomine - Sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse saavutamine - Juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis vähendamine Sotsiaalsete normide liigid:
normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone. Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge. Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused -inimeste käitumise reegel -üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele -tema sisu on määratud ühiskonna sots, maj, ja pol elu tingimustega -lähtub riigist, (kannab autoritaarset iseloomu) -täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik -üldkohustuslik käitumisreegel -annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused -formaalselt määratletud reegel Õigusnormide liigitamine:
funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele, 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4
välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste ja liigid. Sotsiaalse normi ühe alaliigine on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristava teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu
Aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid reegleid erinevalt. Kõigi nende normide hulka kuuluvad ka õigusnormid. EXAMIS: Õigusnormid mõiste ja tunnused. 2.2 Õigusnormi mõiste ja tunnused Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimeste käitumise reegel 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi
viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 14 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta auditoorset iseloomu. Esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutisena, milline peab olema, ei tohi olla
Põhilised on: moraalinormid; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid; välise kultuuri ehk kombestiku normid; õigusnormid. 19. Sotsiaalse normi alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: on inimese käitumise reegel on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arenguga tasemega. 20. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. a) Moraalinormid b) Tava c) Religioossed normid d) Välise kultuuri normid. 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel; üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele; sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormi funktsioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Spetsiifilised tunnused: lähtub riigist õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta auditoorset iseloomu. Esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutisena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine
annaabi.ee 
