Klahvpillid
Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline
kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei
ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega.
Orel
Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim
ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina,
tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali
ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta
kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10
okaatvi.
Akordion
Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur,
millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on
nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis
klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad.
Tähtsamad mängijad
annaabi.ee 
