Marsi pindala on umbes kaks korda väiksem kui maa oma. See on natuke suurem kui Maa maismaa pindala. Maa ja Marsi vaheline kaugus on 55 400 min km. Planeetide vaheline kaugus ei ole suur. Marsil on kaks kuud. Need on Phobos ja Deimos. Arvatakse, et need on asteroidid. Marsi ööpäev on 24h 37min. Pöörlemistelg on umbes sama kalduvusega kui Maa oma ja sellega kaasneb umbes sama aatavahetus nagu ka Maal. Marsi keskmine temperatuur on -50 °C. Registreritud maksimum on +20°C ja miinimum -140°C. Marsi mass on 6,4219 x 1023 kg. Keskmine rõhk pinnal on ainult 7 millibaari, kuid see muutub suuresti olenevalt kõrgusest - 9 millibaarist sügavaimatest orgudest kuni 1 millibaarini Olümpuse mäe tipus. Atmosfäär on õhuke, kuid piisav, et toetada tugevaid tuuli ning tolmutorme, mis vahel haaravad kuudeks endasse kogu planeedi. Samuti eksisteerib Marsil kasvuhooneefekt, mis on siiski nii nõrk, et tõstab temperatuuri, vaid viie kraadi võrra.
rannaniidualal on leitud kasvamas ligi 250 liiki kõrgemaid taimi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Kaitsealal on registreeritud I kategooria kaitsealustest liikidest: üks must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, merikotka (Haliaeetus albicilla) pesapaik. II kategooria kaitsealustest liikidest esineb siin: metsis Tetrao urogallus, kassikakk (Bubo bubo), kõre (Bufo calamita), kivisisalik (Lacerta agilis), nõmmekiur (Anthus campestris). Kaitsealal on registreritud järgmised III kategooria kaitsealused taimeliigid: niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), karulauk (Allium ursinum), mets-kuukress (Lunaria rediviva), emaputk (Angelica palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Väike vesiroos Tolkuse rabas, vareskold luidetel. Kaitsealused loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur, merikotkas, musträhn jt. 6
annaabi.ee 
