õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis. Sahaara keskkosas on sademeid kuni 10mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad
2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad: 1) struktuurilt: a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks; 2) õiguslikult seisundilt: a) eraõiguslikeks ja b) avalik-iguslikeks. · Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1). Sellega seonduvad sellised lisatunnused nagu nimi (TsÜS § 30), asukoht (TsÜS § 29), registreeritus vastavas registris. b) Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte moodustumise ning selle väljendumise. c) Eraldatus oma liikmetest (AÕS § 6 lg 2) d) Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. · Juriidiline isik Euroopa Ühenduse õigusruumis Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega on reguleeritud Euroopa äriühing (SE) ja
annaabi.ee 
