Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"registreeritav" - 56 õppematerjali

Kvantmehaanika essee
8
pdf

Kvantmehaanika essee

. ), mis on teravas vastuolus meie kogemusega meid ümbritsevast maailmast. Mis on lokaalsuse printsiip? Alustame ühest mõeldavast definitsioonist. Füüsikalise protsessi toimumine antud ruumipunktis ei tohi omada hetkelist mõju reaalsuse elementidele teistes ruumipunktides. /wikipedia.org/ Teisiti öeldes tähendab see seda, et ükski objekt ei saa mõjutada teist, ilma et eksisteeriks nende otsene kokkupuude või oleks nende vahel registreeritav ühene põhjuslikke sündmuste ahel läbi pideva ruumi punktide pidevas ajas. See keerukas sõnastus võtabki kokku meie igapäevase kogemuse materiaalse maailma toimimisest. Näiteks on mul võimatu lüüa kedagi vastu nina nii, et minu käsi ei puutuks kokku löödava näoga. Teisalt võib löök siiski objekti nägu tabada minu käe liikumise tulemusena ilma , et toimuks otsest füüsilist kokkupuudet. Kui mul on soov kedagi

Filosoofia → Filosoofia
6 allalaadimist
Maavärinad
9
odt

Maavärinad

1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad. 2-3 palli jook pritsib klaasidest, tuntav väring 4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas 7-8 palli tugevad purustused, rööpad väänduvad Skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Võimsam registreeritav maavärin on olnud magnituudiga 9,5. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümmekordselt. 2.3 Mercalli skaala Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest

Geograafia → Maateadused
3 allalaadimist
Praktikum 2 - Elektrokardiograafia
10
doc

Praktikum 2 - Elektrokardiograafia

Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd

Muu → Füsioloogia
14 allalaadimist
Maavärin
5
docx

Maavärin

Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks ­3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 1935 Charles Richt'i loodud Richteri skaala on logaritmiline skaala. See tähendab, et iga järgmine jaotus tähendab eelmisest 10-korda võimsamat maavärinat, nii et 7-magnituudine maavärin on 6-magnituudisest 10 korda võimsam. Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9-magnituudised

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Maavärinad-seismomeeter-lained ja skaalad
3
docx

Maavärinad, seismomeeter, lained ja skaalad

pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad Maavärinate tugevust on võimalik ka määrata kahe skaala järgi. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele tekitatud kahjustuste suurust. Richteri skaala mõõte süsteem on järgmine: 1 pall - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
RINGJOONELINE JA VÕNKLIIKUMINE-LAINED
4
docx

RINGJOONELINE JA VÕNKLIIKUMINE. LAINED

2) langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus. 17. Milles seisneb Doppleri efekt? Kuidas peab liikuma laineallikas vaatleja suhtes, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud? Välja venitatud? Kuidas muutub meist eemalduva vormelauto hääl võrreldes meile läheneva auto omaga? Milline on selle nähtuse selgitus? Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ning suunast. Laineallikas peab vaatleja suhtes liikuma eemale, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud, aga et oleks välja venitatud, siis peab laineallikas liikuma vaatlejale lähemale. Meist eemalduv vormelauto hääl muutub madalamaks, kui meile läheneva auto omaga. Heli tuleb meile lähemale suurema sagedusega aga eemaldub väiksema sagedusega.

Füüsika → Aineehitus
4 allalaadimist
Benjamin Franklin ja Välk
11
ppt

Benjamin Franklin ja Välk

Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
Keeleteadus
3
doc

Keeleteadus

kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada ­ keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon ­ tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky ­ generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm ­ matemaatikast laenatud formalisatsioon.

Keeled → Keeleteadus alused
31 allalaadimist
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011
10
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011

piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma. 4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. 5 palli- Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad. 6 palli- Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb. 7 palli- Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
Vulkaanid ja maavärinad
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

(Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärinate mõõtmise skaala 1 palli - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod

Geograafia → Geograafia
59 allalaadimist
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA-PÕHIMÕISTED NING SEADUSED
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10-12 W/m2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I / I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T =

Füüsika → Füüsika
154 allalaadimist
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA
24
docx

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10-12 W/m2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I / I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T

Füüsika → Aineehitus
9 allalaadimist
Miks ja kuidas tekivad maavärinad
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod

Geograafia → Geograafia
54 allalaadimist
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks
19
doc

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks

Transduktor on tehnika, mille abil muudetakse (edastatakse) bioloogilisel reaktsioonil toimuv töödeldavaks (füüsikaliseks) signaaliks. Biosensorite töö põhineb rakkude ja molekulide spetsiifilisusel ära tunda ja mõõta juba väga väikseid ainekontsentratsioone. Kui bioloogiline objekt (rakk, biomolekul) tunneb määratava aine ära, annab transduktor sellest märku elektroonilise signaaliga proportsionaalselt aine kontsentratsiooniga. Elektrooniline signaal on registreeritav. Biosensorid võivad: · mõõta toidu toitainetesisaldust, värskust ja ohutust; · mõõta vere jm kehavedelike koostisainete sisaldust (meditsiinis); · määrata keskkonnasaaste asukohta ja mõõta saasteainete kontsentratsiooni; Biosensorid kasutavad spetsiifilisi bioloogilisi protsesse, näiteks: · ensüüme nende substraatide määramiseks, · antikehasid nende antigeenide määramiseks, · nukleiinhappeid nende komplementaarsete järjestuste määramiseks.

Bioloogia → Biotehnoloogia
157 allalaadimist
Välk - Referaadi vormis
6
doc

Välk - Referaadi vormis

kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
13
doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

Oma referaadis kavatsen tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas on inimesel võimalik muuta tektoonilisi protsesse või kuidas on tal võimalik neid isegi põhjustada ja mis see kõik endaga kaasa toob. 3 2. Maavärinad Eestis Maailmas toimub igas minutis keskmiselt kaks maavärinat, seega aastas kokku üle miljoni, kuid õnneks on enamus neist nii nõrgad, et see on ainult eriaparatuuri abil registreeritav. Maavärinate poolest oli eriti silmatorkav 1976. Aasta. Kaheteist kuu jooksul leidis aset 162 tugevat maavärinat (Raukas, 1988), sealhulgas 12 purutavat ja 2 ülivõimsat. Võiks ära mainida juulikuise Põhja-Hiina maavärina, kus hukkus 700 000 inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin. Maapõu näitas oma rahutust 25. Oktoobril ennelõunal kell 11:39:46, tõuked olid tunda kogu Eestis, ning nende tunnistajateks olid tuhanded inimesed.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Looduskatastroofid maailmas
9
docx

Looduskatastroofid maailmas.

RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024). 1 pall - väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
Meeleelundid ja meeled
7
docx

Meeleelundid ja meeled

Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse. Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus ja amplituud. Omadused: neeldumine, peegeldumine, murdumine. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Gravitatsiooniseadus ja võnkumine
4
doc

Gravitatsiooniseadus ja võnkumine

  v12   v 22 -  gdh/RT. Kui temperatuur on const, siis rij2 Sulgudes olev tegur muutub palju aeglasemalt on vastuvõtja registreeritav sagedus  erinev  p1   p2 allika sagedusest 0. Kui allikas liigug kiirusega 2 2 integreerides saame lnp= - gh/RT + lnC. kui teine tegur

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Äike
12
rtf

Äike

Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Meeled-Taju-Tähelepanu-Teadvus
18
docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Need kanald sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub. See liikumine painutav karvarakkusid, mis asvad iga kanali ühes otsas; ja kui karvarakke painutada, siis tekitavad nad närviimpulsse. Kõikide kanalite impulsid annavad meile infot pea liikumise olemusest ja ulatusest. 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Omadused  Lainepikkus (värv; mõõtühikuks on naanomeeter)  Amplituud (heledus; mõõtühikuks on luumenid) Elektromagnetlainete spekter. Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa. 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik

Psühholoogia → Psühholoogia
80 allalaadimist
Meeled-taju-tahelepanu
13
docx

Meeled, taju, tahelepanu

Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke. Seosed nägemismeelega: vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt silmalihaseid, see tagab pea liikumisele vastavad silmaliigutused 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkute vahemikku inimsilmsuudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid on lainepikkus ja amplituud. Inimsilmale nähtav valgus on 400-700 nm. 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris -

Psühholoogia → Tervisepsühholoogia
17 allalaadimist
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m 2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10-12 W/m2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I / I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K.

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist
Referaat Maavärin ja tsunaami
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine; alla 3 väga nõrk registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli u. 100 000 Kõikumist tunnevad väga väga nõrk vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli Kõikumist tunnevad väga nõrk 5000 ­ 7000 vähesed inimesed; rippuvas

Geograafia → Geograafia
87 allalaadimist
Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport
26
docx

Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport

rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb muuhulgas tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus.6 Lisaks riigisisese kaubamärgiõigusele on võimalik registreerida Euroopa Ühenduse kaubamärk. Euroopa Ühenduse kaubamärk on Euroopa Ühendus kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 7 Kaubamärk tuleb registreerida Siseturu Ühtlustamise Ametis Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatu kohaselt. Kaubamärkide õiguskaitse üks põhiprintsiipe on territoriaalsus. Registreerides kaubamärk ühes riigis selle riigi seaduste alusel, saab kaubamärk õiguskaitse üksnes selle riigi territooriumil. Samas on aga võimalik taotleda ka õiguskaitse oma kaubamärgile kogu

Õigus → Intellektuaalse omandi...
23 allalaadimist
Kordamisküsimused teadvus
12
docx

Kordamisküsimused teadvus

pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optikineetiline refleks ­ keha liikumisest (pea liikumisest) tuleneva kujutise muutuse stabiliseerimine ­ info lihasmeelelt. 17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) 400-700 nm Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid ­ nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid ­ lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?

Psühholoogia → Psühholoogia
80 allalaadimist
Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused-2018
15
docx

Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused (2018)

statistikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, diagramme, jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud muutujad. Tavaliselt kujutatakse sõltumatu (eksperimentaatori poolt varieeritav) muutuja (independent variable) abstsiss- e. x-teljel; sõltuv (registreeritav, mõõdetav) muutuja (dependent variable) ordinaat- e. y-teljel. 6. arutelu . See on artikli kõige "loomingulisem" osa. Siin autor interpreteerib, mida saadud tulemus sisuliselt tähendab (võib juhtuda, et autor eelistab endale soodsat mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed seletused). Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav osa artiklist. 7. viited

Psühholoogia → Uurimismeetodid psühholoogias
266 allalaadimist
Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) ­ varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada ­ keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon ­ tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky ­ generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud

Keeled → Keeleteadus
241 allalaadimist
Kordamine geograafia kontrolltööks
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

tektooniliste laamade liitumiskohad. Seismograaf - instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. Richteri skaala ­ Skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Mercalli skaala - Maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala. Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), millest esimene on tajutav vaid seismomeetritele, kaheteistkümnes põhjustab aga totaalse hävingu. Palle märgitakse rooma numbritega (I...XII). Maavärinaid: Indoneesias 5,9 2005, Tsiili 9,5 1960 ja 8,8 2010, Jaapan 8,9 2011 Maavärinate tagajärjed ­ Maalihked, laviinid, tsunamid, varingud.

Geograafia → Geograafia
91 allalaadimist
Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

paksu vedelikku, mis liigub iga kord kui pea liigub. Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse. Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine

Psühholoogia → Tunnetuspsühholoogia ja...
218 allalaadimist
Õigus infotehnoloogidele
36
pdf

Õigus infotehnoloogidele

eristusvõimeliseks  ehk   tarbijad  eristavad  värvi  ja  seostavad  värvi  konkreetse  toodetega  ● Hologrammid   ● küsimus,  kuidas  seda  reprodutseerida  ja  kuidas  seda graafiliselt esitada. Pildi  muutumist võib esitada ka pildi jadana.   ● Liikumis­ ja multimeediamärgid   ●  nt filmid, liikumine on registreeritav.  ● Helilised kaubamärgid   ● tuleb  realiseerida   näidates  ära  noodid,  esimesed  mitte  visuaalselt  tajutavad  märgid.  Euroopa  kohus  on  öelnud,  et  ainult  nootide  kujutised  ilma  noodivõtmeta  ja  noodijoonestikuta  ei  ole  piisavalt  täpne.  Euroopa  Liidu   andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset. 

Õigus → Intellektuaalne omand ja...
23 allalaadimist
Õiguse eksam
34
docx

Õiguse eksam

numbrid. On erandid, kus värvid on muutunud läbi kasutamise eristusvõimeliseks ehk tarbijad eristavad värvi ja seostavad värvi konkreetse toodetega  Hologrammid  küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi muutumist võib esitada ka pildi jadana.  Liikumis- ja multimeediamärgid  nt filmid, liikumine on registreeritav.  Helilised kaubamärgid  tuleb realiseerida näidates ära noodid, esimesed mitte visuaalselt tajutavad märgid. Euroopa kohus on öelnud, et ainult nootide kujutised ilma noodivõtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt täpne. Euroopa Liidu andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset.  Lõhnamärgid

Õigus → Õigus
118 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield tugevad Pānini mõjud. - Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi

Keeled → Keeleteadus
44 allalaadimist
Õigusõpetuse kordamine
44
doc

Õigusõpetuse kordamine

numbrid. On erandid, kus värvid on muutunud läbi kasutamise eristusvõimeliseks ehk tarbijad eristavad värvi ja seostavad värvi konkreetse toodetega  Hologrammid  küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi muutumist võib esitada ka pildi jadana.  Liikumis- ja multimeediamärgid  nt filmid, liikumine on registreeritav.  Helilised kaubamärgid  tuleb realiseerida näidates ära noodid, esimesed mitte visuaalselt tajutavad märgid. Euroopa kohus on öelnud, et ainult nootide kujutised ilma noodivõtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt täpne. Euroopa Liidu andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset.  Lõhnamärgid

Õigus → Õigusõpetus
29 allalaadimist
Intellektuaalomandi õigus
22
doc

Intellektuaalomandi õigus

osas e kas märk põhimõtteliselt sobib. Igas riigis eraldi registreerimisel tuleb arvestada asjaoludega, et taotlus tuleb esitada omas taodeldava riigi omas keeles ning kasutada vastavat ametnikku, mis eeldab lisakulusid. Ning ühtlasi tunda seadust ning vorminõuded ning menetluskäiku. Kuid Madridi protokolli liikmesriik on hea võimalus. Euroopa Ühenduse kaubamärk ja muud regionaalsed kaubamärgid: Euroopa Ühenduse kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides EL liikmesriikides. EÜ kaubamärgi registreerimise taotlusi menetelb Hispaanias Alicantes asuv Euroopa Liidu asutus ­ Siseturu Ühtlustamise Amet (Office for Harmonization of Internal Market OHIM). Registreerimistaotluse võib esitada kas otse OHIMle või läbi liikmesriigi patendiametile, kes edastab selle OHMIle. (täiendavad lõivud) OHIM kontrollib taotluse vorminõuete täitmist ja hindab, kas ei esine keeldumise aluseid.

Õigus → Õigus
157 allalaadimist
Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus
55
doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

kaubamärgitaotlust). Neis riikides, kus liikuvate kaubamärkide kaitsmise peale on varemgi mõeldud, kasutatakse kahte lähenemist. Teatud juhtudel, näiteks videoklipi puhul, esitatakse pildijada, mis kajastab klipi kõige olulisemaid momente, kusjuures registreeringu osaks on märge, et tegemist on liikuva kaubamärgiga. Teistel juhtudel, näiteks zesti või grimassi puhul, võib liikuva kaubamärgi esitada sõnalise kirjeldusena. Eestis ei ole zest registreeritav läbi tema sõnalise kirjelduse. Kaubamärgiks võib olla ka värv või värvikombinatsioon, kuid see on võimalik üksnes siis, kui registreerida soovitakse värvi teatava eristatava kujuga koos, üksik värv ei ole registreeritav ilma üldtuntuseta. Kõigile autojuhtidele on silma jäänud erinevates värvides kujundatud bensiinijaamad teeveeres. Need värvid hakkavad tarbijale tunduvalt varem silma kui 27 Koppel,M.E. Kaubamärgi kaitse ja selle liigid.http://www.aktiva

Ametid → Sekretäritöö
16 allalaadimist
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. · Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield Bloomfield: tugevad Pnini mõjud. Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa

Eesti keel → Eesti keel
136 allalaadimist
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused
33
docx

Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

äriregistrisse kantud nimedest. Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "täisühing", "TÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. - 2009. a äratas tähelepanu OÜ ESREP HO Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus. Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend. Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede

Majandus → Ettevõtlus ja väikeettevõtte...
388 allalaadimist
Ettevõtte kordamisküsimused
16
docx

Ettevõtte kordamisküsimused

Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käija). äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 51. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. 1. Mis on lubatud, registreeritav? Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on : 2. Mis on äriliselt kasulik? Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). NÕUDED Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost.

Majandus → Ettevõtlus
102 allalaadimist
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016
26
doc

Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016

Kasutatavad turustuskanalid Samaulatuslik vertikaalne integratsioon Samasugused pakutavad lisateenused ja tehniline tugi Püüe võita lähedaste meetmetega samade tarbijagruppide tähelepanu Sarnase hinna- ja kvaliteedigrupi toodete müük. 8. Ärinime valik, ärinimele esitatavad nõuded Äriseadustiku alusel. Lähenemised ärinime valikule: 1) Põhjalik, nädalaid kestev valikuprotsess. 2) Kiire ja juhuslik valik. Nime valikul tuleks arvestada: 1) Mis on lubatud, registreeritav? 2) Milline on äriliselt kasulik? Eristuv ja meeldejääv. Väljendab ettevõtte ja tema toodete eripära ja väärtust. Turunduses hästi kasutatav. Piirangud: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei tohi kasutada eestis kaubamärgina kaitstavat tähist ilma kaubamärgi omaniku

Majandus → Ettevõtluse alused
39 allalaadimist
Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused
28
doc

Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused

Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. ­ OÜ ESREP HO Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus. Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend.

Majandus → Ettevõtlus
264 allalaadimist
Õigusõpetus informaatikutele konspekt
27
docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

numbrid. On erandid, kus värvid on muutunud läbi kasutamise eristusvõimeliseks ehk tarbijad eristavad värvi ja seostavad värvi konkreetse toodetega  Hologrammid  küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi muutumist võib esitada ka pildi jadana.  Liikumis- ja multimeediamärgid  nt filmid, liikumine on registreeritav.  Helilised kaubamärgid  tuleb realiseerida näidates ära noodid, esimesed mitte visuaalselt tajutavad märgid. Euroopa kohus on öelnud, et ainult nootide kujutised ilma noodivõtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt täpne. Euroopa Liidu andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset.  Lõhnamärgid

Õigus → Õigusõpetus
8 allalaadimist
Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused
28
doc

Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused

Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. ­ OÜ ESREP HO Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus. Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend.

Majandus → Ettevõtluse alused
132 allalaadimist
Optilised omadused ja optilised materjalid
61
pdf

Optilised omadused ja optilised materjalid

igaüks oma võnketasandi. Seega on valguse puhul tegemist kahe võnketasandiga. Nägemisaistingu põhjustab elektriväli, seepärast on hakatud valguslaine võnketasandiks pidama elektrilise vektori võnketasandit (joonisel ühtib võnketasand joonise tasapinnaga). 20 Michael Faraday ennustas ilma otsest tõestust omamata, et valgus on elektriväli ja magnetväli. Silmaga nähtav (ka mis tahes mõõteriistaga registreeritav) kui tahes kitsas valguskiirte kimp koosneb suurest hulgast samas suunas levivatest valguslainetest kõigi võimalike võnketasapindade asenditega. Jooni-sel on kujutatud niisugust kimpu, mis levib risti joonise tasapinnaga. Noolte pikkused selle joonisel kujutavad elektrivälja tugevuse vektori amplituudväärtusi. See on loomulik valgus. Kui valguskimbus kõikide lainete võnketasandid on paralleelsed, nimetatakse valgust

Füüsika → Materjaliteaduse...
11 allalaadimist
Keeleteaduse alused
23
doc

Keeleteaduse alused

Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) ­ varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada ­ keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon ­ tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky ­ generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm ­ matemaatikast laenatud formalisatsioon.

Keeled → Keeleteadus
180 allalaadimist
PSÜÜHIKA EKSAM
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis Amplituud: iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile Keerukus: helilainete kuju, süstemaatilisus Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad)

Psühholoogia → Psühholoogia
319 allalaadimist
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m 2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10 -12 W/m 2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses

Füüsika → Füüsika
214 allalaadimist
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m 2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10 -12 W/m 2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Põhivara füüsikas
29
doc

Põhivara füüsikas

Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga ristuva ühikulise pinna. Intensiivsuse SI-ühikuks on 1 W/m 2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldeläveks) loetakse I0 = 10 -12 W/m 2. Heli valjus detsibellides (dB) on määratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus. Doppleri efekt seisneb selles, et kui laineallikas ja vastuvõtja teineteise suhtes liiguvad, siis vastuvõtja poolt registreeritav sagedus erineb allika võnkesagedusest. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on regist- reeritav sagedus väiksem. Kaugetelt tähtedelt pärineva valguse sageduse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (nn. punanihe) annab tunnistust Universumi paisumisest. Elektrilaeng (q või Q) näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses

Füüsika → Füüsika
126 allalaadimist
INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

Arteripulss: on südame süstooli ajal tekkinud rõhulaine(rõhupulss), mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist ja võimaldades lugeda südame kokkutõmmete arvu pindmisemate perifeersete arteritel palpeerides. Pulsilaine levimise kiirus on sõltuv arterite elastsusest, olles seda kiirem, mida väiksem on elastsus. Pulsilaine levimise keskmine kiirus on 5-10 m/s. Arteripulss on graafiliselt registreeritav sügmogrammi abil. Veenipulss: Vererõhu muutused, mis südametsüklis tekivad paremast südamepoolest lähtuvalt, panevad võnkuma südamele lähedaste veenide seinad, mida tuntakse veenipulsina ja veenipulsi registreerimist nimetetakse flebograafiaks. Flebogrammil eristuvad lained: A-laine, mis on põhjustatud parema koja süstoli ajal tekkiva rõhulaine levimisest veenidesse. C-laine seostub rõhu tõusuga parema vatsakese isomeetrilise kontraktsiooni faasis.

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun