Andmetesse tuleb suhtuda kriitiliselt kõiki ei registreerita (50:50; hirm ühiskonna vastukaja ees või ajakulu või lootusetus või abstraktne kannatanu). Kui võrrelda praegust ja nõukogudeaegset kuritegevust. Registreeritud kuritegevuses on umbes kaheksakordne vahe. Registratsioon on küll parem, aga osa kuriteoliikide puhul on kasvu siiski olnud. Kaks kiiret kasvuperioodi: 1989-1992 (ühiskondlikud muutused, kõigis postsotsialistlikes maades), 1997-2000 (suur vahe inimeste püstitatud eesmärkide ja tegeliku olukorra ja legaalsete vahendite vahel Merton börsikrahh, majanduslik langus). Kui võrrelda nõukogude ajaga, on vahe umbes kaheksakordne (nüüd on kergem toime panna vargust). 1980 aastal registreeriti Eestis samuti kuritegevuse oluline kasv
Nimekirja kandmiseks on kaks süsteemi: kas avalik (kohustuslik) või isiklik (vabatahtlik). Kohustuslikul registratsioonil on 2 võimalust: esimest kohaldatakse siis, kui avalikud võimud tegelevad enda ülesannete raames isikute elukoha registratsiooniga. Sel puhul kannavad võimud registriandmetest lähtudes isikuid ise omal algatusel valimisnimekirja. Seda kasutatakse näiteks Saksamaal ja Rootsis. Teist varianti kasutatakse Suurbritannias, kus puudub elanike kohustuslik registratsioon. Seal käib enne valimisi vastav ametnik majast majja ja küsitluste tulemusel kannab isiku valimisnimekirjadesse. Vabatahtliku süsteemi korral pöördub valija vastavate organite poole ise selleks, et ta satuks valimisnimekirja (näiteks Ühendriikides). Faktiliselt algab valimiskampaania kandidaatide ülesseadmisega. Põhimõtteliselt on ülesseadmiseks 3 võimalust: 1.isik ise seab ennast üles; 2.seda teeb teatud suurusega valijate grupp; 3
annaabi.ee 
