või rannikualadel võib see põhjustada veemasside ümberpaigutamist ja tsunamisid. Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa, aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli liikumise pendli suhtes ja joonistab kõverjoone ehk seismogrammi. Maavärina võimsuse iseloomuustamisel kasutatakse seismoloogias nn. Richteri skaalat. Enne maavärina peatõuget võib esineda nõrgemaid eeltõukeid ja peale peatõuget järgneb reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem. Riikides, näiteks Jaapanis, kus maavärinad on tuntud nähtus, teavad ka lapsed kuidas maavärina puhul ennast kaitsta
Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus Tööturg Aktiivne rahvastik: töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid Tööandja- Tööandjate Keskliit Töövõtja/Töötaja- ametiühingud Tööleping- tööandja/ töötaja kohustused ja õigused, palk Riigi sekkumine: 1)seadused, tööseadusandlus 2)töölepinguseadus 3)töötukassa- kui inimesel pole tööd, siis ta registeerib end. -100 päeva tuleb 50% palgast, edasi 40% Tööturu probleemid: 1) paindlikkud ja jäikus 2)ümberõppe ja täiendõppe võimalused 3)rahvastiku vananemine 4)võõrtööjõu sissetoomise pos ja neg küljed 5) kõrgaharidusega inimeste liiga suur osakaal 6)tehniliste-ja reaalainetega seotud erialade alatähtustamine 7)keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet Sotsiaalpoliitika
põllumajanduslooma aretuses, ja selle tõu kasutamise põhjendus; ohustatud tõugu põllumajanduslooma aretuses kasutatavate loomade arv ja tähtaeg, mille jooksul on lubatud teist tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali kasutamine. 33. Põllumajandusloomade märgistamine märgistamisel kollased kõrvamärgid kordumatute registrinumbritega karjas. kõrvamärkidega varustab jõudluskontrollikeskus. märgistavad jõudluskontrolli läbiviija (omanik), veterinaararst. registeerib PRIA: andmed sünnist, hukkamisest, tapmisest või tõumüügist. Märgistamiseks on 3 võimalust: kõrvamärk (veised, sead, lambad, kitsed, karusloomad); kirjeldamine (hobused, põllumajanduslinnud, mesilased); elektrooniline kiip. Kõrvamärgil on numbrile lisand EE, mis muudab registrinumbri kordumatuks maailmas. Lisaks neile kasutatakse ka veel tätoveerimist, sälkimist, numbri põletamist või külmutamist, rõngastamist. 34. Aretusmaterjalide iseloomustus
annaabi.ee 
